Mis pandi Eesti Rahva Muuseumi nurgakivitorru?

104-aastase Eesti Rahva Muuseumi uus hoone sai täna õhtul nurgakivi, mille panemiseka siirdus rongkäik praeguse ERM-i näitusemaja eest Tartu kesklinnas Kuperjanovi tänaval muuseumi uue hoone asukohta linna serval asuvale Raadile.

ERMi rahvas on 104 aastat selle hetke nimel rõõmsasti rassinud: projektid on ammu valmis, teadlased valmistavad koos arhitektide ja kunstnikega näitusi ette, kõik on valmis selleks, et nurgakivi saaks pandud nagu kord ja kohus. ERMi aastakonverentsi järel muuseumi 104. sünnipäeva koosviibimisel kirjutas tänane muuseumirahvas valgele tahvlile ideid, mis võiks olla need tähenduslikud asjad, mida nurgakivisse panna.

Roostevabast terasest aastasadu vastupidavasse nurgakivitorru pandi ERMi asutamisdokumendi originaalilähedase ilmega koopia, ERMi juubeliaasta meenemünt – kaunis ja juba rariteediks saanud Eesti Pangaga koostöös vermitud kodarraha, lisaks ka ERMi idee väljakäija Jakob Hurda pildiga kümnekroonine ning ilusaimaks Eesti rahatäheks tunnistatud helesinise Koidulaga sajaline. Lisaks veel pihlakaoksast toosi, kuhu pannakse sool, mis aitab säilitada värskust. Soolale on omal ajal rajatud Maarjamaa rikkus ja õitsev kaubavahetus.

Lisaks mahtusid kapslisse veel hõimurahvastelt ERMile kingitud koduhoidja, Eesti vabariigi põhiseadus ja ERMi ajalehe Värati kaks numbrit.

Pikemalt loe ERMi blogist.