Mitme kooli peale üks direktor
Uue määruse jõustumine muudaks mitte juhtide arvule seatud piire, vaid võimaldaks kooli pidajatel taotleda haridus- ja teadusministrilt luba neist kõrvale kaldumiseks.
Töötajate miinimumkoosseisu määruse kohaselt on normid järgmised: kuni 100 õpilase puhul peab olema minimaalselt üks juhtivtöötaja ametikoht, 101–200 puhul 1,5; 201–600 lapsega koolis 2, 601–900 õpilase puhul 2,5 ja rohkem kui 901 õpilasega koolis vähemalt 3 kohta.
Neli kooli korraga
Väidetavalt pole need nõuded mõnel pool enam vastuvõetavad.
“Olukorras, kus omavalitsused teevad koolivõrgus ümberkorraldusi ja otsivad ka juhtimise efektiivsemaid lahendusi, on nõuded osutunud liiga jäigaks,” kirjutatakse eelnõu seletuskirjas.
Täpsemalt: vajadus pidada ka suhteliselt väikeses koolis ametis direktorit ja poole kohaga õppealajuhatajat takistab õppeasutuste viimist ühise juhtkonna alla.
Uus määrus kõrvaldab selle takistuse, ehkki iga kord on tarvilik haridus- ja teadusministri luba. Väidetavalt selleks, et kooli toimimiseks vajalik töötajate koosseis oleks igal juhul tagatud.
Viljandimaa Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu ütles, et valla arvukate koolide ühendamine ühe juhtkonna alla ongi juba kõneaineks.
“Meie koolivõrgu optimeerimise komisjoni ettepanek on viia koolid ühe juhtimise alla. See puudutaks kõiki meie koole,” ütles vallavanem.
Suure-Jaani gümnaasiumi juhtkond hakkaks sel juhul korraldama ka Kildu, Olustvere, Tääksi põhikoolide ja Sürgavere lasteaed-põhikooli tööd.
“Meie jaoks on põhiline, et tekiks tugev arendusmeeskond, kes hakkaks vedama valla hariduselu. Pole hea, kui rabeldakse omaette, tihti üksteisega konkureerides,” lausus vallavanem.
Tema sõnul esitleb komisjon oma töö tulemusi ametlikult 23. mail. Koolide ja nende juhtkondade saatust hakkab sügisel vaagima aga juba uus vallavolikogu.
Oma inimene etem
Sürgavere lasteaed-põhikooli direktor Aires Põder jäi ühise juhtkonna ideest kuuldes äraootavale seisukohale.
“Igas koolis on vaja oma inimest. Muidu peab direktor end jagama: ühes koolis kaks päeva, teises kaks ning viies päev kulub mujal toimuvatele koosolekutele ja nõupidamistele,” arutles Põder.
Nõnda käitudes pole direktor õieti ei siin ega seal, ka töötajatel ei ole lihtne nõu küsida, et lahendada jooksvaid küsimusi.
“Mulle küll tundub, et ühine juhtkond ei ole kõige parem variant,” hindab Põder.
Paistu vald Viljandimaal ühendas mõne aasta eest kaks kooli ühtse juhtkonna alla, kuid on sellest nüüdseks loobunud.
Eraldi juhtkondade taastamise põhjuseks polnud aga eksperimendi ebaõnnestumine, vaid lihtsalt laste arvu langemine alla kriitilise piiri, ütles Paistu vallavanem Ene Saar.
“Seni olid meie kaks kooli ühe juhtimise all, kuni koolides olid oma õppealajuhatajad. Siis aga langes laste arv nii madalale, et õppealajuhataja kohta enam ei rahastatud. Praegu on mõlemal koolil jälle oma direktor, kes ühtlasi täidab ka õppealajuhataja ülesandeid,” rääkis Saar.
Tema sõnul on ühise direktori palkamine koolidele kasulik eeldusel, et kohapeal säilivad õppealajuhatajad.
“See aitab paremini ka õpetajatele koormust anda. Kui koolidel on eraldi direktorid, siis ei pruugi läbirääkimised õpetajate mitmes koolis kasutamise üle alati kerged olla,” sõnas vallavanem.
