Mõisatöölise mälestus Paju lahingust: mindki taheti maha lasta


Mõisatöölise mälestus Paju lahingust: mindki taheti maha lasta
RA, ERA.2124.3.289, 5-7

30. ja 31. jaanuaril olin mina Paju mõisas Kamatsi moona majas mõisa tööline, alustab oma mälestusi 1919. aasta kohta Jaak Karu.

30. jaanuaril jõudsid Kuperjanovi mehed Paju mõisa ja Kamatsile umbes videviku ajal. Said olla vaevalt tund aega, kui punased suurel arvul tagasi tulid ja eestlased väikese laskmise järel välja läksid, arutasid, et nii suurele arvule vastu ei saa. Lahkusid Viira poole.

Kuperjanovlasi oli vähe, Kamatsil ainult mõni mees. Palju Paju mõisas oli, seda ei tea, aga mehed ise seletasid, et palju neid ei ole. Kuperjanovlaste sisse tulles taandusid punased ainult mõnda pauku vastu lastes.

Eelmisel päeval s.o. 29. oli punastel patarei mõisa ja suurtee vahelisel alleel, kust mõne lasu järel lahkuti Valga poole. Enne kuperjanovlaste mõisa tulekut, päeva ajal, oli punaste patarei suure tee ja alleede kolmnurga keskel, aga see oli eestlaste tuleku ajaks juba ära viidud.

31. jaan. hommikul lahkusid punased Kamatsilt, nad asetati ahelikku alleele ja postimaantee äärde ringiga metsa poole ja Viira poole. Nende punaste seas, kes 30. jaan. Kamatsilt lahkusid, oli tublisti lätlasi, õhtul tagasi tulnud mehed olid venelased. Kuhu väeossa kuulusid, ei tea. Ainult mingisugusest 6. üksusest rääkisid.

Kuperjanovlased algasid pealetungimist 31. jaanuari koidikul. Kamatsi kaudu neid ei tulnud. Soomlased, umbkaudu 40 mehe ümber, tulid Niglassaare ja Pajossaare vahelt ahelikus otse mõisa peale. Punased tulistasid mõisast, aga tuli oli kõrge ja soomlasi ei puudutanud, kuni nad Kamatsi suure männi juurde jõudsid. Seal olid esimesed kaotused – 4 meest sai surma ja 6–7 haavata.

Seotud lood:

Soomlased liikusid väga kiiresti mõisa poole. Punased olid aegsasti teeristilt Kamatsi poole lahkumas. Soomlaste pealetungi ajal punaste s-autot suurel teel enam ei olnud, see lahkus sealt keskpäeval, kui korra üks mürsk läheduses lõhkes ja autot natuke vigastas.

Mõisa sisse tungimisel sattusid nii soomlased kui eestlased punastega peaaegu käsitsi kokku. Mõisasse jõudsid nad ühteaegu.

Punased taganesid mõisast raudtee poole Pedeli jõe orgu. Punaste surnukehi jäi maha, mina matsin 26. Nendest 4 mitte just Paju all langenud. Soomlaste poolt lasti mõisas maha 8 meest, Paju mõisa töölisi ja teenijaid. Mind taheti ka maha lasta, aga et majas oli juba üks haavatud soomlane, kes suuri vaevu suutis selgeks teha, et siin enamlasi ei ole, siis jäeti see nõu katki.

Loe ka Maalehest lugu "Paju lahing – kõige kangelaslikum episood Vabadussõjas"