Mõni omanik ei saa arugi, mis tema maaga tehakse
„Kui maaparandust teeme, siis rendimaad lähevad samuti maaparanduse alla, sest maaparandussüsteemid ei küsi piire,“ selgitas Tartumaa teraviljakasvataja, aasta põllumees 2015 Romet Rässa.
On ju kunagised maaparandussüsteemid ehitatud põldudele enne maade tagastamist ja uute omanike tekkimist.
Nii teatabki Rässa, et tema on renditavaid maid heas usus korda teinud, et seal oleks jätkuvalt võimalik põldu harida.
„Lootus on, et võib-olla kunagi saan need maad ka omandisse,“ lisas Romet Rässa. Teraviljakasvatajana majandab Habemiku talu peremees Tartumaal Võnnu vallas, harides üle tuhande hektari ümberkaudseid maid, sellest on tema omandis vaid osa.
Kuna rendilepingud on sõlmitud talumaade omanikega, toob Rässa esile, et osasid maaomanikke nende maa seisukord väga muretsema ei pane.
Põllumehe hinnangul väga paljud maaomanikud ei tunneta ega saagi aru sellest tehtud suurest tööst, mis kaasneb maa harimisega kui võrrelda võssa kasvanud maadega.
„Nii mõnegi jaoks on nende maa midagi sellist ebamäärast ja abstraktset, ei teatagi, kui korras on nende maa on ja millised probleemid seal on. Aga on ka selliseid maaomanikke, kes väga hindavad põllumehe tehtud tööd nende maadel ja kiidavad selle eest, et maa saab paremini korda,“ rääkis Habemiku talu peremees.
„Kui teete mõne ajalehe lahti ja vaatate, mis nimega ettevõtted tahavad põllumaad osta, siis neid on ikka väga palju. Maa on muutunud investeerimisobjektiks, mida põllumehele tahetakse tagasi rentida,“ rääkis Romet Rässa.
Ta lisas: „Mina olen kogu aeg seda meelt olnud, et hea oleks, kui maa oleks omandis. See annaks põllumehele vähemalt ühe kindluse, sest ilmastikku me muuta ei saa.“
