Moodne maaelu rikastamine: kavalpead ehitavad endale maamajanduse eurotoetuste eest elumaju
PRIA on aastate jooksul jaganud kümneid miljoneid eurosid maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust. Osa neist toetustest on kavalad eestlased enda elujärje parandamiseks “paika pannud”.
Selle toetuse eesmärk on lihtsustatult öeldes luua maale uusi teenuseid ja töökohti. Toetuse saamiseks peab olema ettevõte, mis on vähemalt aasta või paar tegutsenud ja saanud ka teatud summa ulatuses käivet. PRIA-le tuleb esitada nõutud dokumendid, sealhulgas äriplaan.
Seega, kui on soov saada uus saun, pannakse äriplaani kirja, et plaanitakse hakata tegelema turismiga ning pakutakse sauna- ja peoruumi rentimise teenust. Uue maja ja ka selle sisustuse soovi korral pannakse aga kirja, et pakutakse turistide majutamise teenust. Kui on vaja ka maja juurde viiv eratee või parkla korda teha, tuleb seegi kirja panna.
Äriplaan on kõige alus
Näide elust enesest: maal elav ettevõtlik pere aga soovis ehitada uue sauna, kuid ei tahtnud kogu summat oma taskust välja käia. Appi võeti eurotoetus, mis kattis poole sauna käibemaksuta maksumusest. Pere on rahul – leili võetakse nii ise kui ka koos sõpradega ja kiidetakse euroliidu võimalusi.
Ettevõtlik marjakasvataja aga mõlgutas mõtteid uuest elumajast ning eurotoetuse abil sai seegi võimalikuks – marjaturismi arendamise nime all. Suvel pole kohalikke põldudele appi võtta piisavalt, nii et töötajaid tuleb tuua kaugemalt, Ida-Virumaalt. Inimestel on aga vaja öömaja. Eurotoetuste abil sai ehitada korraliku kahekorruselise maja, et pakkuda “marjaturistidele” suvel ööbimisvõimalust. Nüüd elab samas majas aasta läbi pererahvas ise.
Asja võlu on selles, et toetuse saamiseks ei pea olema varem turismiga tegelnud, eesmärk on ju mitmekesistada maaelu. Selleks et turismiteenuse pakkumise plaan oleks usutavam, küsitakse toetust ka veebilehe ja infovoldikute valmistamiseks. Toetust on võimalik saada kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest (suurtele linnadele lähemates kohtades vähem, pärapõrgus rohkem), varem maksimaalselt 300 000, nüüd 150 000 eurot.
Kui taotlus läheb läbi ning saab heakskiidu, tuleb lasta hooned ja rajatised valmis ehitada või korrastada. Toetus makstakse välja pärast seda, kui PRIA inspektorid on kohapeal kontrollinud, et kõik tööd, mida toetatakse, on ka tehtud ja nende eest tasutud.
Viie aasta jooksul pärast viimase toetuseosa väljamakset tuleb objekti kasutada sihipäraselt, seejärel võib sellega teha, mida hing ihkab. Samas on väga väike tõenäosus (1%), et PRIA tuleb viie aasta jooksul tegevust kontrollima, mistõttu on igaks juhuks mõistlik veebilehel hoida pakutavate teenuste hinnakirja. Kui ei ole mingit soovi võõraid oma uude sauna leili viskama ja lavalaudu määrima lasta, saab ju öelda, et just nende soovitud aegadel on saun juba kinni.
Peleta turistid hinnaga
Teine võimalus on panna kirja nii soolased hinnad, et see viib võimalike külastajate huvi nulli. Just nii toimis Monika Salu, kes sai avalikkuses tuntuks riigifirma Eesti Loto juhina, teenides seal mitu miljonit krooni preemiat. Tema ettevõte OÜ Inotex Grupp sai ligi 240 000 eurot toetust, et teha korda endine Vilsandi tuletorni vahimaja.
Kellel on soovi seda kõike oma silmaga kaeda, siis ekskursioon Vilsandi Energiamajas (energiatõhusaks renoveerimise põhimõtted, maja ajalugu, alternatiivenergiaallikate kasutamine ja teised sellised teemad) kuni kaheksale inimesele maksab 120 eurot.
Kel soov jääda ööseks, siis portaali Booking.com kaudu broneerides algab hind kahele 1200 eurost (selle eest saab majas veeta kaks ööd). Kui on soov kasutada kööki, lisandub 240 eurot. Saab ka saunamõnusid nautida – kaks tundi maksab 240 eurot, iga lisanduv tund 40 eurot, päev 720 eurot; kaseviht 10 eurot; saunalina rent 10 eurot.
Toetuse abil korda tehtud majas saab ka nõupidamisi korraldada, kuni 15 inimest mahutava nõupidamisteruumi rent on 240 eurot kahe tunni eest, iga lisanduv tund maksab hinnakirja kohaselt 60 eurot. Võib teha ka käsitööd, vastava toa kasutamise eest tuleb aga maksta inimese kohta 60 eurot esimese kahe tunni eest, järgnevate tundide (3–24) eest on hind 360 eurot.
Vilsandi Energiamaja hinnad on ligi kümme korda kõrgemad kui sealsetes teistes turismiettevõtetes ja annavad ka pealinna kohtadele silmad ette.
Kohalike sõnul pole seal eriti turiste käinud ja kõrged hinnad ongi kehtestatud selleks, et neid ka ei tuleks. Tõsi, mõnel korral on seal korraldatud kontserte. “Maja ei ole ehitatud sellise põhimõttega, et seal kedagi majutada, neil on seal paar magamistuba endi jaoks,” ütles üks vilsandlane. “Mõned üksikud grupid on päeval käinud.”
Monika Salu ütles viis aastat tagasi Maalehes ilmunud loos, et selle maja eesmärk on luua töökohti ja end ise tagasi teenida. “See pole kindlasti heategevuslik projekt,” märkis ta siis. “Huvilised saavad siia säästlike lahendustega tutvuma tulles miniseminari ja mõistagi tuleb selle eest maksta.”
Nüüd ei taha Salu kohal käinud huviliste arvust ega maja müüki paneku põhjustest enam rääkida. “Sellest ei ole midagi kirjutada,” ütles ta reedel, lubades siiski paarile küsimusele e-kirja teel vastata.
Pikemaks sisuliseks vestluseks Maalehega ta siiski aega ei leidnud. Lühikeses kirjas ütles Salu, et on meelitatud, et väikese ettevõtte suured pingutused ja investeeringud hävinenud muinsusväärtuse elluäratamisest tähelepanu pälvivad.
“Et Euroopa Liidu turutingimustes ellu jääda ja saaks luua ka edaspidi püsiväärtuseid ning et need väärtused ka kestaks, on vaja pidevat arengut. Tegevus (sh külastatavus, hinnad) Vilsandi Energiamaja projektiga on olnud ja on eeldustepärane,” kirjutas ta.
Vilsandlased, muide, ei heidagi ärinaisele toetusraha oskuslikku kasutamist ette – miljööväärtuslik maja sai tänu sellele ju ikkagi viimasel sekundil päästetud.
On ka neid, kes ehitavad toetuste abil puhkemajad, pakuvad viis aastat kenasti turismiteenust, ja kui kell kukub, panevad senise puhkeküla elamutena müüki.
Viis aastat hoida, siis müüki
Saaremaal müüb mitu külastuskeskust rajanud ettevõtja Andro Roosileht praegu viis aastat tagasi maikuus avatud ja ligi 285 000eurose toetuse abil ehitatud Holmiranna puhkekompleksi. Kinnisvaraportaalis on OÜ Midarimile kuulunud hooned müügil kahe eraldi kinnistuna.
Eurotoetustega ka Kungla sadama korda teinud ettevõtja Andro Roosileht puhkemajade müümise põhjustest rääkida ei taha. “See on sügavalt isiklik otsus ja rohkem ma ei kommenteeri,” ütles ta.
Ei tasunud ära!
On ka juhuseid, kui äriplaan läheb vett vedama ja tehtud investeering ei too loodetud tulu.
Epp ja Tarmo Säga on ettevõtlik abielupaar. Mees tegeleb teraviljakasvatusega, naine on maaettevõtlusnõustaja ja projektikirjutaja. Taur Külalistemajade OÜ alt kirjutatud projektid said 150 000 eurot toetust ja selle abil tehti Järvamaal Vao alevikus korda lagunenud kolhoosiaegne kortermaja ning soetati sinna vajalik mööbel. Koguinvesteering oli üle 300 000 euro.
Ostjat pole siiani leitud ja hind on langetatud 235 000 euroni, kuigi kinnisvaraportaalis üleval oleva müügikuulutuse kohaselt on see igati hästi varustatud hoone, kus toad möbleeritud ja kahes neist kamingi sees.
“Ei tule ots otsaga kokku. Käive pole piisav, et ära majandada,” põhjendas Epp Säga müügisoovi. Kui suvel on ööbijaid ja käivet, siis pikal pimedal talvel on olukord nutune. Nüüd loodavad omanikud müügi käigus vähemalt enda poolt sisse pandud raha tagasi saada.
Ja nii ongi?
Tõde on see, et kui toetuste saajad on vajalikud tingimused täitnud, siis polegi neile midagi ette heita. Kui palju on maaelu tegelikult rikastatud ning palju on loodud töökohti, selle üle keegi arvet ei pea – viie aasta möödudes kaob toetusesaaja PRIA radarilt. Ka seda ei oska keegi hinnata, kui palju on skeemis rehepaplust ehk algusest peale kavas äriplaanist kõrvale hiilida ning kui palju on selliseid projekte, mis seatud eesmärgiga kooskõlas.
Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse juhataja Olavy Sülla ütles, et enda jaoks majade ehitamine oli levinud skeem toetuse jagamise esimesel aastal, kui toetati ka kodumajutuse arendamist. “Tean, kuidas kolme miljoni krooniga pandi maja püsti ja elati sees, pakuti n-ö kodumajutust,” tõi ta näite. “Julge hundi rind on rasvane.”
Aga kuna järgmisel aastal muudeti reegleid, siis tõmmati ka kodumajutuse toetamisele kriips peale. Sülla hinnangul oli aastatel 2007–2013 siiski päris palju selliseid toetusega ehitatud turismiobjekte, mida kasutasid hoopis omanikud ise.
“Nüüd ongi asi suhteliselt lahjaks läinud, sest saab vaid olemasolevaid majutuskohti uuendada ja parendada, enam ei tohi juurde ehitada,” märkis ta.