Möödunud aasta Läti põllumajanduses: edasisööstu takistasid katsumused

 (1)
Kasutame kõiki võimalusi, sest millal veel saaks nisupõllul ujuda!

Möödunud aasta Läti põllumajanduses: edasisööstu takistasid katsumused
Vähemalt üks Läti põllumees, Lauris Ļubka, jäi üleujutustest hoolimata optimistlikuks ning läks nisupõllule ujumisringile.Foto: Astrida Gobina

Läti põllumajandusorganisatsioonide koostöökogu (LOSP) koostas ülevaate möödunud aastast põllumajanduses. Üldiselt võib öelda, et Lätis jagub probleeme rohkem kui meil – kasvõi selle tõttu, et üleujutused tegid neile rohkem kahju.

Aasta saavutus

Koostöökogu on rõõmus, et aastaid arutatud käibemaksualandus Lätile iseloomulikele puu- ja juurviljadele 21 protsendilt 5 protsendini sai teoks. Loodetavasti saab näha selle positiivset mõju ning poliitikutel on stiimul vähendatud käibemaksu ka teistele põllumajandustoodetele laiendada.

Aasta rekord

Võihindade tõus Läti ja muu maailma poeriiulitel oli viimase kümne aasta jooksul vägagi erandlik. Piimatoodete hindade kõrval tõusis ka piima kokkuostuhind ning jäigi suhteliselt kõrgeks – 30 senti kilogrammi eest. See annab piimatootjatele võimaluse pikalt kestnud piimakriisist välja tulla.

Aasta nurjumine

Prognoosimatud ilmaolud mõjutasid iga talupidaja töötulemusi. See oli paras katsumus põllumeestele, kes tugevate vihmade ja üleujutuste tõttu kaotasid suure osa viljast ning heinast. Paljudes kohtades ei olnud saaki võimalik masinatega koristada ning kus võimalik, tehti seda käsitsi. Peamine järeldus on, et tuleb tegeleda vee äravoolu ja maaparandusega.

Aasta tõbi

Sigade Aafrika katk levis kiiresti ja avastati üha uusi haigestunud metssigu. See survestab aina rohkem ka seakasvatusi, sest ka kõige rangemaid biokontrolli meetmeid järgivad farmid on pidanud seakatku traagiliste järgedega leppima.

Aasta loendus

Seotud lood:

Läti põllumeestele valmistab üha enam meelehärmi „looduse loendamine” ehk biotoobi kaardistamine. Põllumeeste esindajad on paljudel seminaridel ja aruteludel väljendanud oma pretensioone, et nende tegevust kiputakse aina enam piirama. Loendus veel käib, seega pole ka teada, kuidas asi laheneb.

Aasta koostöö

Põllumajandus- ning finantsministeeriumidega koostöös jõudis koostöökogu selleni, et põllumeestele jäävad tulumaksu makstes soodustused, näiteks kehtib 2023. aastani tulumaksuvabastus summadele, mida riik või Euroopa Liit maksab põllumeestele põllumajanduse toetamiseks või maaelu arendamiseks.

Samuti jääb 2023. aastani kehtima tulumaksuvabastus neile, kes oma maa põllumeestele müüvad ning madaldatud, kümneprotsendine tulumaks maa väljarentimisel.

Jätkuvalt tuleb tegeleda sellega, et leida raha teede ehituseks, parandamiseks ja nende hooldamiseks.

Loe veel

Aasta võitlus tuuleveskitega

Varimajandus mõjutab oluliselt Läti põllumeeste konkurentsivõimet, ent seni pole töö sellega võitlemisel vilja kandnud. Tuleks luua elektrooniline kaupade saatedokumentide süsteem, mis piiraks käibemaksupettuseid, toetaks toidukaupade päritolu jälgimist ja turvalisust ning vähendaks pettusi kauba päritoluga.

Aasta õppetund

Valdkond puutub üha enam kokku tõusvate turuhindadega maailmas ning kliimamuutustest tulenevate riskidega. Need mõjutavad oluliselt põllumeeste sissetulekuid ning raskendavad planeerimist. Tuleb mõelda, kuidas tugevadada riskide juhtimist nii Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas kui ka Lätis.

Haridus ja tööhõive põllumajanduses

Kestab probleem põllumajandusliku hariduse ja tööjõupuudusega. Põllumajanduslikku haridust pakkuvad koolid jäävad iga aastaga aina tühjemaks, kuna noored ei usu, et leiaksid sellise haridusega sobiva töö. Põllumehed ise peaksid hakkama noori kaasama ning tekitama neis põllumajanduse vastu huvi.

Tööandjad võiksid hakata kutsekooli noortele pakkuma paremaid praktikavõimalusi ning maksma tasu või stipendiumeid, mis motiveeriks neid praktiliselt töös osalema hakkama. Loodetavasti tunneme algaval aastal valdkonna tuge erialase hariduse edendamiseks eriti neis piirkondades, kus noori rohkem töösse kaasatakse.

2018. aasta väljakutsed

2018. aastal hakatakse Euroopa tasemel rohkem rääkima uuest rahastusperioodist ja ühisst põllumajanduspoliitikast. Koostöökogu peab oluliseks, et ka järgneval rahastusperioodil püsiks piisavalt suur toetus ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmisele. Eelkõige tuleb Euroopa tasemel lahendada probleemid, mis on seotud kliimamuutuste tagajärgedega toime tulemisega, rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisega ning keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku tootmise edendamisega. Lätlaste nagu ka eestlaste suurim soov on see, otsetoetused oleksid kõigis Euroopa Liidu riikides ühesuurused ning sellele pöörataks tähelepanu kohe uue rahastusperioodi algul.

Koostöökogu seisab selle eest, et hooajatöölistele jääksid kehtima tulumaksuerisused. Paar aastat on tulumaksuerisuste puhul kestnud üleminekuperiood ning nüüd tuleb hinnata erisuste käiku ja tulemusi ning teha edasised otsused. Soodsamad tingimused tulumaksu maksmisel on olulised, sest tööjõu leidmine on põllumajanduses üks suurim probleem.

Läti põllumehed loodavad, et algaval aastal ei ole suuri vapustusi nagu turu kõikumised või halvad ilmastikuolud ning põllumehed saavad kogu tähelepanu pöörata töö arendamisele ja efektiivsuse parandamisele.

Põllumajanduse stabiliseerimiseks on oluline põllumeestel teha koostööd ning parandada oma positsiooni tarneahelas. Näiteks lihatootjad peaksid mõtlema koostööle, looma ühistu ning tegelema subproduktide väärindamisega.

Soovime lätlastele jõudu ning lõbusama poole pealt meenutame Läti põllumeest, kes üleujutatud nisupõllust hoolimata optimistlikuks jäi ning põllul enda kroolilihast arendada sai.

"Kas meie, põllumehed, nutame? Ei! Me kasutame kõiki meile antud võimalusi, sest millal veel saaks nisupõllul ujumas käia?"

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat ravimtaimedest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare