Kuidas vastutustundlikult aardeid otsida?

Enne maastikule suundumist tuleb kindlasti saada luba maaomanikult ning veenduda, et otsingualal ei asu mälestist või selle kaitsevööndit (üldjuhul 50 m mälestise välispiirist). Igasugune otsimine ja kaevamine on kaitse all oleval mälestisel ja kaitsevööndis keelatud. Varustuse hulka võiksid kindlasti kuuluda telefon, fotoaparaat, GPS-seade, minigripid leidude tarvis ning pastakas. Kaasas peab olema luba.

Koolitusel räägitakse täpsemalt, kuidas mingite leidude korral toimida – millise eseme võib otsija ise üles võtta, millise leiu korral tuleb koheselt teavitada Muinsuskaitseametit. Oluline on hoida silmad lahti ning lisaks metallesemetele pöörata tähelepanu maastikule ning pinnasele. Arheoloogile on vajalik eseme tõlgendamiseks ka info selle kohta, kas alal leidub keraamikakilde, põlenud kive, luutükikesi, sütt või muid märke, mis viitaksid omaaegsele inimtegevusele piirkonnas. Leidude ilmnemisel tuleb esmalt võtta ühendust Muinsuskaitseametiga ning edasi tegutseda vastavalt nende korraldustele. Samuti tuleb meeles pidada, et arheoloogia eesmärk ei ole kõike leide välja kaevata, vaid muistised maastikul tuvastada ning säilitada võimalikult terviklikuna tulevastele põlvedele. Võimalik, et juba 10 aasta pärast on meil täiuslikumad meetodid, teadmised ja tehnoloogilised võimalused, et leiukohti arheoloogiliselt uurida.

Mida kõnelevad meile kirjaoskuse eelsed leiud?

Leiud on vaid üks osa laiemast arheoloogipärandist, mis koosneb lisaks esemetele eelnevate ajajärkude inimtegevuse säilmetest ning erisugustest jälgedest keskkonnas. Arheoloogiapärandi erinevad osad võivad olla veel rajatised, ehitised, hooneterühmad, samuti inimtegevuse tulemusena muudetud paigad, erinevad liikuvad objektid ning kõigi nende objektidega seostuv ümbrus nii maa peal kui vee all. Selle pärandi tõlgendamiseks ja määramiseks kasutavad arheoloogid erinevaid meetodeid. Tihedat koostööd tehakse seejuures teiste teadusalade esindajatega nagu keemikute, geoloogide, bioloogide, keeleteadlaste, usundiuurijate jt.

Leiud võivad anda meile infot tollaste tehnoloogiate, usundite, ühiskonnakorralduse, mõtteviisi, majanduse ja asustuse kohta. Igal ajaperioodil on olemas ajastule iseloomulikud esemetüübid, esemete kuju, ornament, valmistamisviis, materjal jne. Leiud aitavad sündmusi ja nähtusi dateerida ja mõista.