Muinsuskaitseamet: Hinni talul lasub aastakümnete pikkune "remondivõlg", riik ei saa kogu kulu endale võtta
Eile refereeris Maaleht veebiuudises muinsuskaitsealuse Hinni talukompleksi omaniku kirja muinsuskaitseametile, milles talu omanik Tõnis Rüütel teatas eraldatud toetusest loobumisest ning esitas ka mitu süüdistust muinsuskaitseametnike suunas. Maaleht mõistab, et sedasi ennast teineteise vastu sõjajalale sättimine talu korda teha ei aita. Samuti ei saa leht võtta seisukohta, kellel on õigus, kellel mitte, või kellel on rohkem õigus.
Küll aga avaldame siinkohal muinsuskaitseamet seisukohad Hinni talukompleksi puudutavates küsimustes.
Riik kogu kulu endale võtta ei saa
Muinsuskaitseamet on ka varem rääkinud, et Hinni juhtum on keeruline. See rehielamukompleks on oluline, kui üks vanimaid ja pea terviklikult säilinud Kagu-Eestile tüüpilise hoonestusega kompleks. Kompleksi praegused probleemid tulenevad peamiselt aastatepikkusest hooldamatusest ja minna laskmisest, mistõttu on praeguseks hoonele tekkinud kümnete aastate pikkune remondivõlg.
Omaniku ootus on, et riik restaureeriks nende omandis oleva talu. Eraomandi heakord on aga siiski iga omaniku enda hoolitseda.
Muinsuskaitseseadus paneb omanikule kohustuse tagada kultuuriväärtusliku asja säilimine, milles Muinsuskaitseamet sel aastal Hinni talu omanikele (taaskord) appi tuli. Omaniku enda panus hoonekompleksi säilimisse on selle kaitse all olemise jooksul sisuliselt puudunud.
Muinsuskaitseametnike teada ei ole edasi liigutud ka sel samal viidatud 2017. aasta koosolekul arutatud mõttega, et lisaks ameti toetusele kasutada hoone restaureerimist ka Viljandi Kultuuriakadeemia ja Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuurikeskuse koolitus- ja praktikakohana.
Väide: Toetus Hinni talulule on peale surutud
Muinsuskaitseameti vastus: "Toetus ei ole peale surutud, toetust taotles Muinsuskaitseametilt Hinni talu omanik. Omanikul on kohustus tagada kultuuriväärtusliku vara säilimine ning Muinsuskaitseamet tuli selles Hinni talule appi, sest omanike sõnum läbi aastate on olnud raha puudumine hoone restaureerimiseks. Kõigi nende aastate jooksul on omanikupoolne panus talu säilimisse olnud minimaalne. Inspekteerimised on näidanud, et hoonel puudub ka esmane hooldus. Sellises olukorras on eelmiste remonttööde vastupidamine artiklis välja toodud üheksa aastat isegi päris hea tulemus.
On tõsi, et riigil ei ole piisavalt raha korrastamaks kõiki kultuurimälestisi ning sellist käitumist riigi poolt ei saakski pidada mõistlikuks. Muinsuskaitseametil on 2018. aastal restaureerimistoetusteks 775 000 eurot, Hinni talu restaureerimiseks taotleti 2018. aastal 100 000 eurot. Et halvas seisukorras, kuid kõrge kultuuriväärtusega objekte on alati taotlejate hulgas mitmeid teisigi, siis ei ole mõeldav ühe kaheksandiku kogu toetussummast suunamine ühte mälestisse.
Ka omanikult endalt peab tulema soov ja tahtmine olulist pärandit säilitada. Välja öeldud mõte, et „Talu nõuab taastamist, mitte lõputut avariiolukorra likvideerimist“ on väga hea ja Muinsuskaitseametil oleks väga hea meel, kui näeksime Hinni talu omanikku mälestise säilimise suunas ka päriselt tegutsemas."
Väide: Virgo Eiche palkamine Hinni talu avariitööde teostamiseks on korruptiivne.
Muinsuskaitseameti vastus: "Väide, et Virgo Eiche palkamine on korruptiivne ning tegemist on tankistitehinguga on väga ränk süüdistus. Nüüd, kus see on ajaleheveergudele jõudnud, ootame sellele põhjalikumat tõendust. Täpsustuseks veel, et ettepanek tellida tööd Virgo Eichelt ei tulnud mitte Muinsuskaitseametilt, vaid Hinni talu omanikult endalt.
Oleme selle teemaga st kas sellisel juhul võib tekkida huvide konflikt ka ise põhjalikult tegelenud, sh arutanud ka Kultuuriministeeriumis töötanud avalikule eetikale ja korruptsioonile spetsialiseerunud juristiga. Järeldus, milleni selle tulemusel jõuti on, et kuivõrd Virgo Eiche ei osale otsuste tegemise juures, millised mälestised ja mis ulatuses saavad toetust, siis ei ole korruptiivne ka Virgo Eiche palkamine eraettevõtjana mälestise omaniku poolt.
Avariitööde puhul alati järelevalvet tõesti ei ole vaja. Näiteks katusekatte parandamise puhul saab töö tehtud omaniku enda või tavalise ehitusettevõtja poolt ilma järelevalveta; kui aga nt minnakse selle juures ka katusekonstruktsioonide restaureerimist teostama siis on järelevalve vajalik."
Omanik ei süüdista, kuid leiab, et on aetud raskesse olukorda
Ott Rätsep, Hinni talu omaniku Tõnis Rätsepa poeg: "Tüüpiliselt asutakse taas raskesse olukorda aetud omanikku süüdistama. Kui muinsuskaitseamet võtab Hinni omaniku avaldusega tutvuda, siis paneb ta tähele, et selles ei süüdista ta kedagi.
Täpsustaks, et Virgo Eichet pole me avariitöödele soovinud. Virgo Eiche saabus koos teiste muinsuskaitseameti ametnikega Hinnile 15.06.17 muinsuskaitseameti enda initsiatiivil. Seejärel pani amet meile kohustuse võtta Virgo Eiche koostatud avariitööde tegevuskava põhjal kaks pakkumist. Peeter Norki poolt meile seatud tähtajaks (1.09.17), õigemini napilt enne selle täitumist, saime neljale välja saadetud päringule vaid ühe pakkumise.
Miks see nii kujunes, on muinsuskaitseametile teada, sest hoidsin neid sündmuste käiguga kursis. Täitmaks kahe pakkumise nõuet, kirjutas Peeter Nork 21.08.17: "Virgo Eiche on põhimõtteliselt nõus Hinni talu rehielamu ja lauda töid ette võtma, palun võtke temaga otse ühendust."
Enne seda, 14.08.17, olin muinsuskaitseametile edastanud ainsa hinnapakkumise, mille summaks oli 17 169,20 eurot. Virgo Eiche esitas kolm nädalat hiljem oma pakkumise, mis oli vaid 2,5% soodsam. Juhus või mitte, igatahes õiguskindlust selline kokkusattumus ei sisenda."
