Muinsuskaitseamet toetab tänavu jõuliselt vesiveskite taastamist
Taotluste pingereas olid sel aastal esirinnas vesiveskid. Kümnest enim punkte saanud taotlustest oli veskeid lausa kolm - Pidula mõisa vesiveski, Illi mõisa vesiveski ja Hellenurme mõisa vesiveski.
Sarnaselt varasematele aastatele läks oluline osa toetustest mõisate restaureerimiseks. Suurimad toetussummad määrati erinevateks katusetöödeks – katusekatte vahetamiseks, katusekandmiku kindlustamiseks ning avariitöödeks. Näiteks saavad katuse restaureerimistööd jätkuda Tilsi ja Partsi mõisa peahoonetel.
Esmakordselt oli sel aastal eraldi ette nähtud vahendid väärtuslike detailide uurimiseks, restaureerimiseks ja konserveerimiseks kogumahus 100 000 eurot.
Hindamiskomisjoni esimees Carolin Pihlap peab eraldi väikevormidele suunatud meetme olemasolu väga oluliseks: „Taotlusi laekub meile alati rohkem kui on eelarves toetusteks ette nähtud vahendeid ning tulenevalt nende üldjuhul väiksemast avariilisusest jäävad väikevormid sageli pingerea lõpupoole ja seega toetuseta. Nüüd on meil võimalus mälestiste detailidele eraldi tähelepanu pöörata.“
Sel aastal toetust saanute hulgas on näiteks kahe ahju restaureerimistööd - Ohtu mõisa peahoone barokne ahi ja Jaan Tõnissoni kodukoha, Mursi talu ahi. Samuti toetati Lihula muinsuskaitsealal eripäraste saelõikeliste puidust detailide restaureerimist ja uuemat ehituspärandit esindava Paide kultuurimaja ümara virtaažakna restaureerimist.