Murelikud külaelanikud helistavad põllumajandusametisse juba siis, kui näevad põllu ääres pritsi

 (11)

Murelikud külaelanikud helistavad põllumajandusametisse juba siis, kui näevad põllu ääres pritsi
Foto: Aqua Mechanical (Flickr)

Põllumajandusametile laekuvad tihti kõned mures inimestelt, kes näevad küla vahel taimekaitsepritsi sõitmas. Pritsi üle ei ole põhjust automaatselt hirmu tunda ning eelkõige tasuks üksteise mõistmiseks põllumehest naabriga suhelda.

Põllutööd on Eestis täies hoos ja sellega seoses on suurenenud Põllumajandusametile laekunud kaebuste arv. Kahjuks on viimasel ajal levinud arusaam, et justkui päevasel ajal ei tohigi taimekaitsetöid teostada.

Tihti helistatakse, kui märgatakse pritsi küla vahel liikumas. Päevasel ajal taimekaitsevahendi pritsimine ei ole keelatud, tuleb vaid arvestada nõutud tingimuste ja sobilike ilmastikuoludega. Iga prits põllul ei riku reegleid, taimekaitseseadmeid kasutatakse ka väetiste laotamiseks.

Väga sagedased on juhtumid, kui helistatakse ametile, aga mitte asjaosalisele, sest kardetakse omavahelisi suhteid rikkuda. Kui ollakse kellegi tegevuse suhtes rahulolematu, siis tuleb esimesena rääkida inimesega, kes seda põhjustab. Olgu selleks naaber või mesiniku puhul põlde pritsiv ettevõtja. Naabriga tuleb leida kompromiss ja omavahel asjad selgeks rääkida. Senised kogemused on näidanud, et seal, kus suhtlemine on heaks tavaks saanud, ei teki ka probleeme.

Mõisted selgeks

Ilma taimekaitsevahenditeta põllumajanduses toime ei tule.

Loe veel

Seotud lood:

Taimekaitsevahend ei ole mürk. Taimemürgid on näiteks kartulis tekkiv solaniin, kibedas kurgis kukurbitatsiinid, näsiniinis meseriin ja dafniin. Illustreerivalt võib nimetada taimekaitsevahendeid taimedele mõeldud ravimiteks, sest neid kasutatakse taimehaiguste ja -kahjurite tõrjeks. Samuti võimaldab sobiv taimekaitsevahend ära hoida umbrohtude poolt tekitatavat kahju.

Millal tuleb teavitada?

Võta ühendust Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonnaga Sakus või taimekaitse peaspetsialistiga oma maakonnas, kui märkad:
  • Õitsvate taimede pritsimist mesilaste aktiivse lendluse ajal
Eestis kehtib juba aastaid taimekaitsevahendi õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld. Õitsvaid taimi võib erandina pritsida vaid siis, kui taimekaitsevahendil on vastav märge ja sellisel juhul võib seda teha varahommikusel või hilisõhtusel ajal (kella 22.00 – 05.00), mil mesilased ei lenda.
  • Taimekaitsevahendi kandumist kõrvalistele objektidele
Taimekaitsevahendit ei tohi pritsida, kui tuule kiirus on suurem kui 4 m/s ja õhutemperatuur kõrgem kui 25°C. Arvestama peab ka tuule suunda ja lähedal asuvaid objekte, et ära hoida nende võimalik saastumine.

Taimekaitsevahendite kasutamisel peab järgima kõiki ohutusnõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Kõige olulisem on, et kasutaja jälgiks toote märgistusel toodud nõudeid, sh kasutaks taimekaitsevahendit ainult selleks ettenähtud kultuuridel, lubatud kulunormide piires ja õigetel kasutusaegadel.
  • Taimekaitsetööde tegemist veekogude lähedal
Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida lähemal kui 20 meetrit Läänemere, Võrtsjärve, Lämmijärve, Peipsi ja Pihkva järve veepiirist, 10 meetrit teiste järvede, veehoidlate, jõgede, ojade, allikate, peakraavide ja kanalite ning maaparandussüsteemide eesvoolude veepiirist ning 1 meeter alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolu veepiirist.

Illegaalsed taimekaitsevahendid

Kui teile müüakse või märkate müügil illegaalseid taimekaitsevahendeid, andke kindlasti teada Põllumajandusametile.

Müüa ja kasutada võib ainult Eestis registreeritud taimekaitsevahendeid. Turule lubamisel võetakse arvesse meie agroklimaatilisi tingimusi, taimekasvatajate praktikat, keskkonna iseärasusi ning võimalikke riskide maandamise meetmeid.

Taimekaitsevahendi turule lubamise käigus hindab Põllumajandusamet selle füüsikalis-keemilisi, toksikoloogilisi ja ökotoksikoloogilisi omadusi, sealhulgas mõju mesilastele. Samuti hinnatakse taimekaitsevahendi looduses käitumist ja levikut, võimalikke jääke toidus, efektiivsust taimekahjustajatele ja põllukultuuridele.

Kuidas illegaalset vahendit ära tunda?

Illegaalse taimekaitsevahendi äratundmine on keeruline, järeletehtud tooted ja nende pakendid on tihti originaalidega väga sarnased. Kuna taimekaitsevahend on mõeldud taime või mulla töötlemiseks kindlal eesmärgil, on soovimatu tulemuse ilmnemisel juba hilja midagi ette võtta. Seega on tähtis teha illegaalne toode kindlaks varem ja selle kasutamist vältida.

Esmalt tuleks vältida taimekaitsevahendite ostmist kahtlastest kohtadest ja kahtlastelt müüjatelt (nt õuele sõitnud kaubikust). Kõik taimekaitsevahendeid legaalselt pakkuvad ettevõtjad peavad olema oma turustus- ja hoiukohtadega registreeritud. Registreeritud turustus- ja hoiukohad leiate siit.

Taimekaitsevahendi pakendil või infolehel peab kindlasti olema selgesti nähtav ja loetav eestikeelne märgistus ning iga toimeaine nimetus ja kontsentratsioon. Samuti peab pakend olema teistest selgelt eristatav. Näiteks oma kujult ja graafiliselt kujunduselt ei tohi pakend sarnaneda toidu, sööda, ravimite või kosmeetikatoodete pakenditega.

Registreeritud taimekaitsevahendite nimekirja leiate siit.

Põllumajandusamet reageerib jätkuvalt kõikidele kaebustele ja vihjetele, kus kahtlustatakse taimekaitsevahendite väärkasutust. Kuid teavitage teadlikult ning arvestage üksteisega. Kogemused on näidanud, et lahendused peituvad tihti omavahelises suhtlemises.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat taaskasutamisest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare