"Mustvee linn kui ajalooliselt väljakujunenud piirkonna tõmbekeskuseks tunneb vastutust piirkonna ühise tuleviku ees, kuna omavalitsuse põhiülesanne on just kohaliku inimese hea kvaliteediga teenindamine sotsiaalabi, tervishoiu, hariduse, lastehoiu, kultuuri, logistika, töökohtade valdkonnas. Peame näitama omapoolset initsiatiivi, et toetada riikliku haldusreformi," leiab Max Kaur.

"Liitumisel moodustatav uus omavalitsus peaks olema oma suuruselt optimaalne arvestades piirkonna tänaseid võimalusi, ei ole aga ratsionaalne veelgi suurem omavalitsus. Uus omavalitsus peaks arvestama kõikide tänaste valdade huviga läbi valitava volikogu, kõik piirkonna elanikud peaks liitumise järel tunnetama, et ka tema perekonna ja asumi areng ning kultuur on kaitstud, et funktsioonid uues omavalitsuses on efektiivselt ja õiglaselt jaotatud," arvab Riina Pajula.

Vabatahtlikud ühinemisläbirääkimised käivad täna enam kui 20 Eesti piirkonnas, hõlmates kokku üle saja omavalitsuse. Viimane võimalik hetk ühinemisläbirääkimiste alustamiseks on 2016. aasta 1. oktoober. Riik kavatseb teha ettepaneku ühinemiseks neile omavalitsustele, kes ei vasta 2017. aasta 1. jaanuariks 5000 elaniku miinimumkriteeriumile. Nii vabatahtlikud kui valitsuse algatatud ühinemised jõustuvad 2017. aasta oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega.

Omaalgatuslikult ühinenud ja kriteeriumile vastavale uuele kohalikule omavalitsusele annab riik ühinemistoetust ühe elaniku kohta sada eurot. Piiranguga, et see ei ole rohkem kui 800 000 eurot ja vähem kui 300 000 eurot ühe ühineva omavalitsuse kohta.