Mustvee loobus järveveega kütmise ideest
“Selgus, et see ei tasu meile ära, järveveest soojuse saamisel tuleks selle hind praegusest veelgi kallim,” teatab nüüdne linnapea Pavel Kostromin. “Ja ega oleks rahagi seda välja ehitada!”
Kahe aasta eest uskus toonane linnapea Urmas Lauri siiski vastupidist – et järveveest õnnestub ammutada soodsat soojust. Takka kihutas teda seegi, et hakkpuiduga köetavast katlamajast tulnud soojuse hind oli tõusnud kõrgele – 63.90 eurot/MWh.
Üle oma varju ei hüppa
Mustvee plaan polnud tegelikult ennekuulmatu. Mõneski Euroopa linnas juba saadakse veekogudest energiat ja ses tehnoloogias pole midagi uut. Põhimõtteliselt on tegu maaküttesüsteemiga, kus pinnase asemel on torustik paigaldatud järve põhja. Järvekütte rajamise maksumust hindas Laur 2,5 mln euro kanti.
Maalehe loo ajaks oli seda ideed 1500 elanikuga Mustvees soojendatud juba paar-kolm aastat. Vähemalt oktoobrist 2009, mil linn oli ühinenud Läänemere maade programmi PEA (Public Energy Alternatives) taastuvenergia kasutuselevõtu projektiga ja linnale oli eraldatud selle läbiviimiseks 110 000 eurot.
Kolm aastat kestva projekti uuringute abil pidi selguma, kas Mustveel tasub hakata ammutama keskküttesooja Peipsist. Nüüdseks on projekt ajalooks saanud.
“Oleks meil suur linn ja suured majad järve ääres, aga ei, meil on vee lähedal ühekorruselised elamud ja needki suures osas suvilad, mis toasooja ei vaja,” alustab Kostromin selgitamist, miks loobuti järvevee kasutamisest majade kütteks.
Kui ehitadagi pikk veetorustik järvest kesklinna suuremate majadeni ja tarbijateni, muutuks see oma kalliduse tõttu jällegi mõttetuks, jätkab ta. Lisaks pumpade ja muude seadmete maksumus.
Sellega kulutused ei lõpeks. Kostromini väitel tuleks järvest pumbatavat ja oma teel jahtuvat vett veel kõvasti kuumemaks kütta, enne kui see radiaatoritesse lasta. Leige veega ju ruume ei küta. Väike pole ka soojuspumpade elektrikulu, elekter on aga läinud hirmkalliks.
“Linnal on oma niigi napi rahaga targemat ja vajalikumat teha, järvevee kasutamisel toasoojaks me perspektiivi ei näe,” võtab linnapea teema kokku.
Kostromini väitel kulutas linn projektis omaosalusena õnneks üsna tühise summa, sest kõigi algselt kavandatud uuringute ja toiminguteni ei jõutud ning suur osa projektile eraldatud rahast jäi kasutamata. Samas, projekti eesmärk ei olnudki järveveesüsteemi väljaehitamine, vaid uuringud selle otstarbekuse kohta.
Linna poolt omal ajal projektijuhiks valitud maaülikooli doktorant taastuvenergia alal Juri Frorip nendib, et projekt jäi tõesti lõpule viimata, volikogu tõmbas selle pidurit. Frorip jõudis linnale valmis kirjutada energeetika arengukava, mida Mustveel varem ei olnud. See on ka tähtsaim kasu projektist linnale ning seda saavad praegused ja tulevased linnaisad kasutada.
Sadama ehitus tähtsam
Froripi kinnitusel on järveveega linnamajade kütmine aga endiselt üks mõeldavaid variante, mida tänapäeva tehnoloogiaid kasutades võiks rakendada.
Samas tunnistab ta, et praegustes oludes on rahapuuduses vaevleval Mustveel siiski kõige tõhusam jätkata linna soojusega varustamist olemasolevast katlamajast. Mustvees on soojuse hind elanikele praegu 66 eurot ja asutustele 74 eurot MWh eest, see on püsinud viimased aastad stabiilsena.
Linnapea Kostromini sõnul on linna prioriteediks tänavu sadama ehitus. Korda tehakse muulid, rajatakse kaid. Sügiseks peaks sadam valmis olema. “Kui Mustveesse turistid ja puhkajad tulevad, küll siis ka meie linnake rikkamaks saab ja võime suuremaidki asju oma rahva jaoks ette võtta,” loodab linnapea.
- 6. jaanuaril 2011 avaldas Maaleht loo
“Mustvee tahab panna Peipsi järvevee maju kütma“.
