Jõgehara Veski asetseb reljeefsel kinnistul, looduskaunis vaikses kohas, 18-20 km kaugusel Tartust, Otepäält ja Põlvast. Lähedal asub Edgar Valteri Pokumaa. Kinnistust möödub tähistatud matkarada.

Kinnistul saavad kokku kaks jõge - Võhandu jõgi kohtub Kooraste järvest algava veerohke Sillaotsa ojaga, moodustades paisjärve. Tegemist on kõige suurema loodusliku langusega tervel Võhandu jõel.

Kinnistul on kaks hoonet - Vesiveski koos villavabrikuga ja elumaja. Lisaks on veel seitse vundamenti Võhandu jõe kaitsevööndis, mis ehitistena registris kirjas. Vesiveskist on säilinud hoone, seadmed vajavad renoveerimist. Säilinud on veskikanal. Samas hoones paiknevast villavabrikust on säilinud hoone koos eelmise sajandi algusest pärit 100 aastat vanade eestiaegsete seadmetega. Veel 17 aastat tagasi oli villavabrik töökorras ning taaskäivitamine pole suur probleem.

Kinnistul paikneb ka ajaloolise väärtusega kaitseliidu asutajale ja vabadussõja kangelasele kindral Ernst Põdderile kuulunud maja, mis on musternäidis 1920ndate ehituskvaliteedist ja arhitektuurist- säilinud on originaal seinad, põrandad (20cm lauad), raudahjud, vundament ja isegi katus!

Külas elab veel paar prouat, kes olid majas omal ajal teenijateks. Vesiveski kinkis Ernst Põdderile Eesti Vabariik vabadussõja teenete eest. See natsionaliseeriti nõukogude ajal ja tagastati 90ndatel Ernst Põdderi Kanadas elavatele sugulastele.

Huvitav on ka fakt, et eelmise sajandi algul ja keskpaiku oli villavabriku töökojas suhteliselt heal järjel olev kontrabassitehas.

Veel mõni aeg tagasi kandis antud Võhandu jõe lõik Püha jõe nime ning oli tähtsal kohal muinaseestlaste seas. Põlvamaa muuseumi andmetel oli seal varajane asustus ja kaheksandal sajandil ohverdati seal eestlaste jumalale Ukule.

Otse jõe kaldal villavabriku kõrval asub Eesti Energia alajaam. Kinnistu oluliseks väärtuseks on kindlasti ka mitmel hektaril paiknev kruusakarjäär - spetsialistide hinnangul on sealt võimalik kaevandada kruusa kuni 70 000 euro väärtuses.