Dr Britta Osthaus Cantebury Christ Church University’st selgitas ajakirjale Horse and Rider, et uuringu eesmärgiks oli kindlaks teha, kas muuladel on teistsugused tunnetuslikud võimed kui hobustel ja eeslitel. Läbi aegade on ju muulasid aretatud just seetõttu, et nad koondavad endasse nii hobuse kui eesli parimad omadused. Samas, mingit teaduslikku tõestust nende „tarkuse“ osas varem polnud.

Katses osalesid kuus hobust, kuus eeslit ja kuus muula. Igale loomale näidati korraga kahte söödaanumat, mis olid tähistatud erinevate märgistega. Selleks, et toidule ligi pääseda, pidid loomad õige märgistusega ämbri valima. Muulad õppisid järjekindlamalt ja kiiremini vahet tegema rohkema arvu märgisepaaridega ämbrite vahel kui hobused ja eeslid.

Leanne Proops Univerity of Sussex of Brigton’ist on arvamusel, et muulad saavutasid paremaid tulemusi tänu millelegi, mida nimetatakse hübriidjõuks – neis segunevad ja sobituvad nende vanemateks olevate liikide parimad geenid.

Tegemist on esimese taolise empiirilise ehk kogemusliku tõestusega. Katse tulemustele tuginedes loodavad uurijad vähendada inimeste eelarvamusi muulade suhtes.