Uuringujuht Hella Kaldaru kommenteeris, et ilmselt on sellise iseäraliku tulemuse põhjuseks inimeste soovmõtlemine. "Vaimus oleme keskkonnateadlikumad kui käitumises," hindas Kaldaru.

Oma keskkonnateadlikust käitumisest olid keskmisest paremal arvamusel vanemad, üle 50-aastased inimesed. Vastu ootusi oldi vanemas eas ka ülejäänud rahva käitumisest keskmisest kõrgemal arvamusel. Kõige kehvemalt hinnati nii enda kui kaaskodanike käitumist noorte, eriti 20-29-aastaste seas.

Mitte-eestlaste seas hinnati omaenda käitumist veidi kõrgemalt kui eestlaste seas, ent suhtumises teistesse arvamused ei erinenud. Regiooniti oli kaasinimeste käitumisest parim arvamus Lääne-Eestis ja halvim Põhja-Eestis.

Suurima keskkonnaprobleemina Eestis ja kogu maailmas tõsteti elanikkonnas esile saastumist, eelkõige seoses prügi ja jäätmemajanduse korraldusega. Maailma mastaabis oli olulisel kohal ka kliima soojenemine ja kasvuhoonegaaside mõju, mida Eesti puhul nii laialdaselt ohuks ei peetud.

Uuringu viis läbi Turuuuringute AS, telefoniküsitluses osales 1000 inimest vanuses 15-74.