Nabalas ongi maa-alused jõed
Kose valla elanikud tellisid maa-aluseid jõgesid tõestama Soome kuulsa georadarifirma, kes avastas Nabala lubjakivimaardla alalt lisaks teadaolevale kaheksale veel ka üheksanda maa-aluse vooluveekogu. Seni on Harjumaa Kose, Saku, Kiili ja Raplamaa Kohila valla elu mõjutada võivate potentsiaalsete lubjakivikaevanduste ala uurinud geobioloog Rein Hanstein, kes lisaks naabruses asuvale Tuhala maa-alusele jõele on leidnud maardla alalt pendli abil kaheksa maa-alust vooluveekogu.
Pendli abil leitud jõgesid pole tõsiselt võtnud ei keskkonnaministeerium, Nabala maardlas kaevandada soovivad firmad ega ka Harju Maakohus, kuhu üks kaevandajaist, Paekivitoodete Tehas, kaebas Kose valla volikogu kohaliku Rahkvälja maastikukaitseala moodustamise pärast.
Esialgu uuriti salaja
Soome firma Roadscanners käis Tuhala-Nabala kandis oma georadariga juba veebruaris, kuid tellijad ei rääkinud sellest avalikult enne, kui töö aruanne käes. Tööd rahastasid kohalikud eraisikud, ettevõtjad ja mittetulundusühingud.
Esimene katse soomlasi siia kutsuda nimelt luhtus, kuna keegi Eestist andis soomlastele infot, nagu poleks tegu õige asjaga. Firma õnnestus kohale kutsuda Otiveski külavanema, insener Jaanus Saadve Norra tuttavate abil.
"Muidugi oli teatud kahtlus, kui soomlased mõõtma hakkasid," jutustas Saadve. Kui ära olid tehtud esimesed mõõtmised Tuhala maa-aluse jõe kohal, olid USAs, Iisraelis ja mujal karsti uurinud spetsialistid rõõmsalt üllatunud. "Nähti, et maa-alused veekogud on siin tõesti olemas ja edasi tegutseti juba suure huviga," rääkis Jaanus Saadve.
Soomlaste töö kinnitab maa-aluste vooluveekogude olemasolu ja nende märgitud kohad langevad kokku Rein Hansteini avastustega, välja arvatud üks uus jõe asukoht. Soomlaste hinnangul tuleks uurimist selles hüdrogeoloogiliselt huvitavas piirkonnas jätkata, et selgitada maa-aluste vooluveekogude pikkus, vooluhulgad, -suunad jne. Kõike seda on võimalik tehniliste vahenditega mõõta.
Tegevus Nabala maardla alal areneb nüüd mitmes suunas. Nabala keskkonnakaitse ühing alustas neljas vallavalitsuses selgitustööd, et leida uuringute jätkamiseks raha.
Kose vald on täiendamas oma Rahkvälja maastikukaitseala loomise põhjendusi vajadusega kaitsta põhjavett. "Kuigi Eesti seadused seda ei võimalda, on olemas ELi direktiivid, millele toetuda," ütles Jaanus Saadve.
Demagoogia tuleb lõpetada
Maa-aluste jõgede tõttu võib kaevandusvete hulk olla märksa suurem kui praegu teada ja see võib Pirita jõe kaudu hakata mõjutama ka Tallinna veevarusid.
Tee-ehitaja paberitega Jaanus Saadve ütles, et lisaks tegutseb ta koos partneritega praegu tõsiselt selle nimel, et hakata Eestisse sisse tooma lubjakiviga konkureerivat graniitkillustikku. See võimaldaks lõpetada demagoogilised jutud, nagu paneks Nabala piirkonna inimesed kaevandamist takistades seisma kogu Eesti tee-ehituse.
Saadve ja tema partnerid on seisukohal, et Eesti tee-ehitus tuleb viia tasemele, kus ei oleks vaja igal aastal nõrga kandevõimega paekillustikul olevaid teid taas remontida. "Ja milleks Jõelähtme vallas 300 meetri sügavuselt hakata graniiti kaevandama, kui Soomes on see paljanduv maavara," ütles ta, lisades, et jättes ülikasumid taotlemata, on graniitkillustiku sissevedu Eestisse täiesti mõttekas.
