5. XI 2008 võtsid Jaapanis Beppu linnas saunaleili korraga 57 rahvusest inimesed.

Rekordi püstitasid Ritsumeikani ülikooli tudengid. Üldse õpib selles ülikoolis 87 rahvusest inimesi.

6. XI 2009 on sügise keskpaik.

Sügis algas tänavu 23. IX ja lõpeb 21. XII ning kestab 89 päeva 20 tundi 28 minutit. Kes tahab poole sügise möödumise hetke hästi täpselt tähistada, võib seda teha täna õhtul kell 22.32, ent ümardatud pidutsemiseks kõlbab selleks terve päev.

7. XI 1492 kukkus keskpäeva eel Saksamaal Elsassis (nüüd Prantsusmaa Alsace) Ensisheimi küla lähedal nisupõllule 127 kg raskune kivimeteoriit.

See on vanim meteoriit, mille kukkumise kuupäev on täpselt teada. Külarahvas hakkas taevakivi küljest endale mälestuseks tükke toksima, kuni kohale jõudnud ametnik selle ära keelas. Selleks ajaks oli meteoriidist alles veel 55 kg.

Kirjanik Sebastian Brant, kuulsa värss-satiiri “Narrilaev” (1494) autor, kirjeldas seda sündmust ladina- ja saksakeelses luuletuses.

8. XI 2007 ilmus Inglismaal West Horsleys maailma kõige väiksem ajaleht.

Guinnessi rekordite päeva tähistamiseks trükitud ajalehe First News mõõtmed on 32 x 22 mm.

9. XI 1934 sündis USA astronoom, astrobioloog ja kirjanik Carl Sagan.

Carl Sagan oli üks Maa-välise mõistusliku elu otsingute programmi SETI (The Search for Extra-Terrestrial Intelligence) eestvedajaid.

“Me oleme tehtud täheainest. Suurem osa vesinikust raskemaid aatomeid tekkis tähtede sisemuses ja paiskus siis kosmosesse, et luua uusi tähti. Päike on tõenäoliselt kolmanda põlvkonna täht.”

“Maailma suurimad religioonid lükkavad üksteist ümber igast kandist. Teil kõigil ei saa olla õigus. Ja mis saab siis, kui te kõik eksite?”

“Tuumarelvastuse võidujooks on sama, nagu seisaks kaks verivaenlast vööni bensiini sees, ühel kolm tikku, teisel viis.”

10. XI on USAs mereväelaste päev ja Venemaal miiltsapäev.

Ühendriikide merevägi asutati 10. XI 1775 Philadelphias Tuni kõrtsis. Miilits asutati 10. XI 1917 NKVD dekreediga.

11. XI 1930 said Albert Einstein ja Leó Szilárd patendi külmutile.

USA patent nr 1 781 541 anti nn Einsteini külmutile, millel ei ole liikuvaid osi. Rootsi firma Electrolux ostis Einsteini ja Szilárdi kõige paljulubavama patendi kähku endale ja edaspidi ei ole sellest suurt kuulda olnud.