Nädalavahetusel tähistati Tammealuse hiie aastapäeva

Nädalavahetusel Viru-Nigula vallas toimunud Tammealuse hiie taassünni 25. aastapäevale pühendatud sündmused tipnesid pühapäeval suvistepüha tähistamisega. Esivanemate tavasid järgides värviti kaselehtedega mune, mängiti munaveeretusmängu ning lauldi kaskedega ehitud kiigel avatuks Virumaa kiigeaeg. Vana hiietamme alla kogunenud Eesti ja Soome rahvausu järgijad ütlesid palveid ja tänusõnu jumalatele ja esivanematele.

Laupäeval Viru-Nigula rahvamajas toimunud pidulikul koosviibimisel kõneles  Maausuliste Viru Koja vanem Ülle Männik, et Tammealuse on toonud veerandsajandi jooksul hiite juurde palju inimesi ning on aidanud oluliselt kaasa looduslike pühapaikade mõistmisele ja väärtustamisele. "Tammealuse hiie taasärkamine tähistab laiemalt kõigi Eesti hiite taassündi ning on andnud algtõuke ka sellistele olulistele ettevõtmistele nagu pühapaikade uuringud ja looduslike pühapaikade riiklik arengukava",
ütles Ülle Männik.

Eelmisel aastal Animäe hiie kaitsmise eest Maavalla koja tänukirja saanud EELK Jüri koguduse õpetaja ning Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots ütles koosviibimisel, et hiiepaiga eest hoolt kandev Viru-Nigula vald on eeskujuks teistele omavalitsustele. Tanel Otsa sõnul on oluline, et ühise
pärandi eest hoolitsedes peab koostöö tihenema ning et luterlik kirik kannab osalt edasi ka maausulist pärandit. "Homsel suvistepühal on Eestimaa kirikud maausu kombe kohaselt ehitud kaskedega. Samuti lähtuvad mitmed meie kalmistutraditsioonid põlistest hiietavadest" ütles Tanel Ots.

Sõnavõttudega esinesid ka Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs, üks hiie omaaegsetest taastajatest ja praegu Tartu Ülikooli loodusliku pühapaikade keskuses töötav Ahto Kaasik, Maavalla koja juhatuse liige Toom Männik, Härjapea koja kirjutaja Kadi-Ann Kraut, Soome omausuühenduse Taivaannaula esimees Mirka Turpeinen, Eesti Folkloorinõukogu esindaja Ene Lukka-Jegikjan ning Sonda looduskaitse seltsi esimees Illar Mängel. Tervituslauluga astus üles Seto lauluema Sarve Õie.

Pidulikul koosviibimisel esinesid Vasta kooli laululapsed õpetaja Maret Salga juhtimisel, Viru-Nigula rahvamuusikud ning Aruküla meestelaulu selts Lüü Türr. Sündmust juhtis Einar Kraut.

Tammealuse hiiepäevad algasid laupäeva varahommikul loodusretkega, kus Lauri Lutsar Eestimaa Looduse Fondist tutvustas hiiepaigas elutsevaid linde ja kooslusi. Ennelõunal tervitas hiiepäevadele kogunenuid Maausuliste Viru Koja kirjutaja Kaja Toikka ning kõlas võimas regilaul Lüü Türri esituses. Järgnenud pärimusretkel tutvustas ja mõtestas Ahto Kaasik Tammealuse hiiega seotud pärimusi ja pühapaikadega seotud tavasid.

Laupäeva õhtul toimusid Tammealuse kiigekohas hiietantsud, kus vanu pillilugusid mängisid Jaan Sarv, Kadri Lepasson ja Andrii Vytvytskyi tantsuklubide liikumisest.

Tammealuse hiis on ajalooline looduslik pühapaik, kuhu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonna rahvas kogunes suviti pidutsema kuni 1930. aastateni. 1970. aastateni toimusid hiies Samma küla jaanituled. Hiies jõudu kogumas ning seal asuva Silmaallika juures tervist nõutamas on aga eraviisiliselt järjepidevalt käidud kaasajani välja.