Naeris: Geenidega pole mõtet võidelda
Siiani on seda peetud halvaks käitumiseks ning kool, kodu ja politsei on pidanud nägema kurja vaeva, et pahasid headeks kasvatada. Seni olime veendunud, et halbu lapsi saab muuta heaks neid karistades, pahad täiskasvanud aga tuleb panna vangi.
Pikaajalised uuringud on aga tõestanud, et halvasti käituvate inimeste tegevuses pole tegelikult midagi pahatahtlikku.
Kõik omadused, ka need, mis kaasinimestele ei meeldi, oleme oma vanematelt geenidega kaasa saanud.
"Nii nagu inimene on vanematelt geenidega saanud kaks kätt ja kaks jalga, juuste värvuse ja kõrvade kuju, on mõni laps saanud varasematelt sugupõlvedelt agressiivsuse-, laiskuse-, jonnakuse-, kiuslikkuse-, vägivaldsuse- või mõne muu geeni," selgitas "Naerile" sõltumatu geeniteadlane Valdur Rindkere.
Me ei hakka ju last karistama, kui tal on kõrvad suured nagu isal, nina viltu nagu vanaisal või juuksed blondid nagu emal.
Teadlane lisas, et näiteks agressiivne käitumine kujunes evolutsiooni käigus välja juba inimese eellastel.
"Ürgajal aitas agressiivsus inimesel ellu jääda, saaki küttida, kindlustada oma positsiooni suguharu hierarhias ning saada elujõulisemaid järglasi," lisas Rindkere. "See oli ülivajalik omadus, ilma milleta oleks inimkond ammu välja surnud."
Ka hommikuti oma pudrukausis sonkivaid rüblikuid peetakse tihti pahadeks lasteks, kuid pole midagi uut päikese all.
Juba ürgkarjas oli väikesi neandertallasi, kes pirtsutasid ega tahtnud aasta ringi süüa vinnutatud mammutiliha, vaid nõudsid tulel küpsetatud hirveribi, röstitud rohutirtse ning magustoiduks seeni ja pähkleid.
Ka toona vaatasid vanemad sellele viltu, kuid just tänu lastele arenes inimese aju selliseks, nagu see on nüüdisaegsel Homo sapiens'il.
"Kõik inimesed on oma vanemate lapsed, ja kõik, mis meis on head või halba, oleme saanud pärandiks eelmistelt sugupõlvedelt. Geenide vastu ei ole mõtet võidelda, nendega tuleb lihtsalt harjuda," soovitab geneetik Rindkere.
SERGEI KRAANA
46 kromosoomi, geenid Kesk-Aafrikast 250 000 e.m.a
