Samuti on seal olemas kõik riigid ja rahvad, majandus, kultuur ja poliitika, kuid kõik on normaalse maailmaga võrreldes pahupidi.

Nüüd aga on selgunud, et tõde võib olla hoopis vastupidine - õige maailm on see, mida meie peame paralleelmaailmaks, me ise aga elame paralleelmaailmas. Tõendeid selle kohta leidsid teadlased Eestist.

Kui tavalises maailmas vähendab käibemaksu alandamine toiduainete hinda, siis paralleelmaailmas hinnad hoopis tõusevad. Seda, et maksude alandamine mitte ei alanda, vaid hoopis tõstab hinda, on kinnitanud mitmed majandusspetsialistid.

Eesti kuulumist paralleel-maailma tõendab ka Euroopa Liitu astumisega kaasnenud hinnatõus.

Kui tavalises maailmas, kus kehtivad tavalised ning tervele mõistusele vastavad majandusseadused, alandab konkurentsi tihenemine nii toiduainete kui ka kõikide muude kaupade hindu, siis Eestis on konkurentsi tihenemine hoopis hindu tõstnud.

Seda näitavad üha kasvavad söögi, bensiini, toasooja ning isegi kinopiletite hinnad.

Kui tavalises maailmas viib elektri vabaturg paratamatult elektrienergia hinna langusele, siis Eestis on elekter vabaturul hoopis kallinenud.

Eriti veenvalt kinnitab Eesti kuulumist paralleelmaailma õpetajate palga paradoks.

Kui tavalises maailmas palk pärast palgatõusu kasvab, siis Eestis on ministeerium õpetajate palka tõstnud palju kordi, kuid vaatamata sellele pole palk tõusnud.

Siiski pole kõik analüütikud eelöelduga nõus.

Nii näiteks oletab tundmatuks jääda sooviv vaatleja Valdur Rindkere (53, valimisliit Kodumuru), et Eesti ise asub siiski tavalises maailmas, kuid paralleelmaailmas elavad hoopis õpetajad ja kultuuritöötajad, pensionärid, üliõpilased, politsei- ja päästetöötajad ja teised väiksema sissetulekuga inimesed.