Eestis tarbib iga inimene imikust kuni raugani keskmiselt ligi 11 liitrit absoluutalkoholi aastas. Sealhulgas juuakse keskmiselt 8,9 l viina, 71,9 l õlut, 10,6 l long drinki, 7,4 l viinamarjaveini, 3,1 l siidrit ning 2 l puuvilja- ja marjaveini.

Maailma absoluutsesse tippu kuuluks Eesti ka siis, kui arvestada ainult seda alkoholikogust, mille tarbivad täiskasvanud.

Siin on maailmameistrid tšehhid 16,5 l absoluutse alkoholiga aastas, hõbedal on 15,7 liitriga venelased ning eestlased platseeruvad koos ukrainlastega 15,6 liitriga auväärsele kolmandale kohale.

"Maailmas pole palju rahvaid, kes nõnda ennastohverdavalt teiste inimeste heaolu eest seisavad ning nende eest säärastes aukartust äratavates kogustes mürgijooki joovad," räägib "Naerile" Eesti Alkoholitarvitajate Assotsiatsiooni (EAA) esimees Mahla Olev.

Kahjuks ei ole veel kõik mõistnud, kui oluline on tugevdada Eesti kui Põhjamaade Alkotiigri kuvandit kogu maailmas.

Nii on juba enam kui aasta koos käinud töörühm, kes on kabinetivaikuses kokku kirjutanud uue alkoholi- ja tubakapoliitika kontseptsiooni, mille kohaselt peaks tulevikus olema Eestis koguni kaks (!) alkoholivaba päeva aastas.

Nendeks päevadeks peaks olema 1. juuni ehk lastekaitsepäev ning 1. september ehk tarkusepäev.

"Nagu statistika näitab, on alkohol keskmisele eestlasele niisama tähtis kui õhk," väljendab Mahla Olev nii enda kui ka oma ametivendade nördimust. "Eks te proovige kaks päeva aastas hinge kinni hoida."

Eriti küüniline on EAA esimehe sõnul nn asjatundjate ettepanek muuta alkoholivabaks 1. september.

"Viin on tarkade inimeste jook," selgitab ta, "ning oleks äärmiselt rumal lasta tarkusepäeval raisku minna. Vaid mõni viinavaba päev veel ning me jääme tahapoole isegi lätlastest. Kas me sellist Eestit tahtsimegi?"