Et asjalood ütlemata kehvad on, seda näitas juba statistikaameti 31. mail avalikustatud püsielanike arv maakondades. Vaid Harjumaal ja napilt ka Tartumaal on tosina aastaga elanikke juurde tulnud − vastavalt 5,13 ja 0,46%.

Kõige enam on jäänud rahvast vähemaks Hiiumaal (18,87%), Jõgevamaal (18,01%) ning kunagi rikkal Viljandimaal (17,90%).

Sel nädalal saabus 226 omavalitsuse tõetund. Valus on küsida, et kuidas edasi elada neis paigus, kus elanikke 12 aastaga 30% või enamgi napimaks jäänud.

Kustuvale tulevikule võivad mõelda langusedetabeli tipud ehk Piirissaare, Vasalemma ja Torgu vallad, kus rahvaarv kuivas 49, 47,8 ja 37%.

Tartu Ülikooli rahvastikuteadlase Mare Ainsaare sõnul ei tule noored tagasi kodukanti või ei asu elama paika, kus neil pole tööd, kooli, poodi, lasteaeda. Jäävad vanad, ja on üksnes aja küsimus, mil viljatu vaikus maad võtab.

“Eesti kogu rahvastiku vähemaks jäämist on väga oluline tähele panna, sest need muutused on ühel või teisel kombel ilmselt pöördumatud,” nendib Ainsaar.

Sama kehtib ka omavalitsuste kohta. Minnakse sinna, kus on parem. Paraku on vähe neid, kes leiavad, et maal on parem. Hääletatakse jalgadega.

“Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud,” märgib 2011. a rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze.