"Tehnilise järelevalve ameti saadetud märgukirjast SA Rannarahva Muuseumile ilmneb, et Naissaare kitsarööpmeline raudtee ning veoks kasutatav iseehitatud veerem ei vasta ameti hinnangul tingimustele, mis tagaks käeoleval ajal ohutu turismiteenusena pakutava raudteetranspordi. SA Rannarahva Muuseum on korduvalt nõudnud reisijate veoteenuse lõpetamist ning kuna see ei ole tulemust toonud, pöörduti abi saamiseks politsei- ja piirivalveameti poole," selgitas lehele Ida-Harju politseijaoskonna juht Valter Pärn.

Viimsi Rannarahva muusumi, kuhu alla Naissaare rong kuulub, direktor Ivar Miller nõustus, et Naissaare rongi ja rongisõidu vastu on huvi suur. "Esmalt tuleb teha tehniline ekspertiis, riski ja turvalisuse analüüs, siis veerem raudtee registrisse kanda. Edasi tuleb koolitada ja välja õpetada raudtee tehniline personal. Alles siis võime hakata rääkima ohutust rongisõidust, teenuse osutamisest raudteel. Paraku tuleb tunnistada, et nii vallaametnikel kui muuseumi töötajatel raudteealane kompetents puudub. Nii et see on meile tõsine väljakutse. Senine tegevus raudteel oli aga mõne persooni omavoliline tegevus, millega muuseum ei saanud päri olla.
Ma ise loodan väga, et järgmise turismihooaja alguseks ehk 2017. aasta juuniks võiksime raudteeliikluse Naissaarel taas avada. Igal juhul selle nimel me tegutseme. Tulgu saarele siis Inglise kuninganna või Rootsi kuningas, saksa telemeestest rääkimata – kõik peavad sõita saama."

Kas on sel tegelikult tähtsust – külastagu Rootsi kuningas saart või mitte, rong tuleb ikka liikuma saada, on ju see Naissaare üks sümboleid ja atraktsioone. Ja küllap ka odavam korda teha kui umbauklikud ja poolenisti läbimatud metsateed ära siluda.