NÄLJASTREIK | Nüüdis-Eesti streigiajalugu algas Virumaal kuuajalise nälgimisega

 (1)
Oru turbakombinaat ERMi fotoarhiivis
Fotol, mille autoriks Viktor Salmre, on Oru turbakombinaat täies hiilguses, allikaks Ajapaik ja ERM-i fotokogu ERM Fk 2644:11086.Foto: Viktor Salmre, ERM-i fotokogu ERM Fk 2644:11086

Praeguse Rakvere lihatööstuse streigi tasutal meenutan, et 20 aastat tagasi nälgisid Ida-Virumaal Oru asulas turbatöötlejad, et saada kätte ligi kuus kuud maksmata palk, mida oli kolm miljonit krooni. Kurbmäng lõppes aga 700 000 krooni maanteekraavi viskamisega.

Viibisin 1997. aasta streigipäevil Eesti Päevalehe ajakirjanikuna Orul tihedaimini kui Rakveres, kus mu kontor asus. Kõik Oru nälgijad ja suur hulk asula elanikke said kuu ajaga tuttavaks. Igal hommikul lugesin ja tõlkisin neile värskest ajalehest eelmise päeva kajastuse ette. Nälgijad-kuulajad lamasid tehasekontoris, juues vaid vett.

Kõik algas 24. jaanuaril 1997 kui kirjutasin: „Eile hommikul kell 10 alustasid kuus Oru pankrotistunud turbakombinaadi töötajat näljastreiki, et välja nõuda saamata töötasu. Üks streigi põhikorraldaja Irina Moissejeva ütles Eesti Päevalehele, et protestiaktsioon lõpeb alles siis, kui saavutatakse kuue kuu töötasu väljamaksmine. /.../ Vanima, 53-aastase nälgija Viktor Kuivoneni sõnutsi toetab neid kogu asula. Kuivonen on veendunud, et kui tema tervis nälgimise tõttu üles ütleb, asendavad teda kohe uued tehase töötajad.”

Nii see läkski läbi kuu, mille jooksul käis kokku nälgimas 17 inimest. Kõige kauem - 20 päeva - oli toiduta Jevgeni Berezin. Aga Lidia Glimakova ja Jekaterina Orlova pidasid vastu 15 päeva.

Streigile elas kaasa kogu Eesti. Kes kirudes, kes lahendusi otsides, kes pöialt pidades. Orule jõudsid nii ministrid kui ka tähtsad tööstusjuhid. Kuu aja pikkune streik lõppes töötasu osalise väljamaksmisega riigi taskust.

Seotud lood:

Aga ega sellega veel kurbmäng lõppenud. Juunikuus tõi likvideeritava tehase pankrotihaldur inimestele Jõhvist palgaraha, mida oli 700 000 krooni ringis. Raha ei sõitnud soomusautos relvastatud valve all, nagu kord ette nägi, vaid pankrotihalduri isiklikus autos. Jõhvist väljununa sai mees peagi telefonikõne, et ta autos on pomm. Helistaja nõudis raha maanteekraavi viskamist, mida pankrotohaldur ka tegi.

Hoolimata sellest, et pool Oru elanikkonnast ja palju Jõhvi rahvast lisaks käis hiljem Tallinn-Narva maantee äärses võsastikus raha otsimas, ei leidnud pakke keegi. Pankrotrihaldur Andres Kuusk mõisteti kohtus õigeks.

Оru Jaan Anveldi nimeline Oru Turbakombinaat oli Eesti NSV suurimaid turbatööstusettevõtteid, mida hakati rajama 1958. Näljastreigini viinud tragöödia algas septembris 1997, mil süttisid tehasele kuuluvad turbaväljad. Novembri alguses katkestas turbakombinaat töö. Võlausaldajad, kellel on saada ligi 30 miljonit krooni, soovisid pigem tehase likvideerimist.

Sajandivahetuse paiku Oru kombinaat lammutati, tehnika müüdi võlgade katteks vanarauaks.

Loo esifotol, autoriks Viktor Salmre, on Oru turbakombinaat täies hiilguses, allikaks Ajapaik ja ERM-i fotokogu ERM Fk 2644:11086.

Galeriis on jäädvustatud Oru asula aastal 2010, koos mõnede hiigeltehasest järgi jäänud varemete ning siltidega.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare