“Olin NASA planetaarse kaitse nõuadva kogu liige, mis uuris võimalusi kaitsta planeeti asteroidide ja komeetide eest,” rääkis Kalifornia tehnoloogia instituudis töötav Brian Wilcox BBC-le. “Jõudsin töö käigus järeldusele, et supervuklaani oht on oluliselt suurem kui asteroidi- või komeedioht.”

Maal on teadaolevalt 20 supervulkaani, mis võivad pursata keskmiselt kord 100 000 aasta tagant. Sellise vulkaanipurske tagajärjel on inimkonnale suurim oht nälg.

Õhku paiskuv tuhk katab päikese ja pika vulkaanilise talve tagajärjel ei kasva piisavalt palju toitu, et kogu inimkonda elus hoida. 2012. aastal ennustas ÜRO, et kogu planeedi toiduvarudest jätkuks vaid 74 päevaks.

Tuleb maha jahutada

Kui NASA teadlased hakkasid probleemile lahendust otsima, leidsid nad, et kõige loogilisem lahendus oleks supervulkaan lihtsalt maha jahutada. Kõlab uskumatult, aga just seda peetakse võimalikuks.

Yellowstone’i vulkaan on väga suur. Kraatri laius on 30 kilomeetrit. Sellise pindalaga ala on hiiglaslik kuumageneraator, mis toodab umbes sama palju soojust, kui kuus tööstuslikku jõujaama.

Yellowstone’is lekkib praegu maapõuest atmosfääri 60-70% sellest kuumusest, mis seal peidus on. See väljub koos veega, mis on imendunud maapinnalt magmakambrisse pragude kaudu. Ülejäänud kuumus jääb magmasse, mis lahustab ümbritsevaid kive. Kui sealne kuumus ületab teatud piiri, on purse vältimatu.

Kui magmakambrist saaks rohkem kuumust eraldada, ei hakkaks vulkaan purskama. NASA leiab, et kui suurendada kuumuse väljalaset magmakambrist 35% võrra, pole Yellowstone enam ohtlik. Küsimus on aga selles, kuidas seda teha.

Vett juurde pumbata

Üks võimalus on suurendada vee hulka, mis supervulkaani magmakambrisse jõuab. Seda ei peeta aga praktiliselt võimalikuks, sest poliitikuid oleks ilmselt võimatu veenda seesuguse ettevõtmise mõistlikkuses.

“Mägisesse piirkonda suure akvedukti ehitamine oleks nii kulukas kui ka keeruline, ning pealegi inimesed ei taha, et nende vett sellisel moel raisataks,” rääkis Wilcox. “Inimestel kogu maailmas on suur veepuudus. Kulutades vett nii suurele taristuprojektile, mille veekasutuse ainuke eesmärk oleks supervulkaani jahutamine oleks väga vastuoluline.”

Selle asemel on NASA-s hoopis teistsugune plaan. Seal usutakse, et mõistlikum lahendus on puurida kuni 10 km sügavusele supervulkaani sisse kanal ning pumbata sinne vesi kõrgsurve all. Vesi tõuseks maapinnale umbes 350-kraadisel temperatuuril ning hakkaks sel moel aeglaselt vulkaani jahutama.

Sellise projekti elluviimine maksaks umbes 3,6 miljardit dollarit ja võiks olla poliitikutele vastuvõetav.

“Yellowstone lekkib praegu kuumust umbes 6 gigavatti,” ütles Wilcox. “Sel moel puurides saaks teha geotermilise jõujaama, mis toodaks elektrienergiat väga konkurentsivõimelise hinnaga – umbes 10 US senti/kilovatt-tund.”

Wilxoci sõnul saaks sel moel elektrienergiat ümbritsevate alade elanike jaoks potentsiaalselt kümneteks tuhandeteks aastateks. “Ja pikaajaline kasu oleks see, et hoitaks ära supervulkaani purse, mis hävitaks inimkonna.”