Neli piimatootjat asuvad Venemaa asemel eksportima Hiina ja Tšiilisse

 (5)
Neli piimatootjat asuvad Venemaa asemel eksportima Hiina ja Tšiilisse
„Üritame oma tehastele leida võimalikult head äriplaani, et saaks kasumlikult toimetada ja põllumeestele head piimahinda maksta. Nüüd läheb juust Jaapanisse ja pulber Hiinasse,” teatab E-Piima juhataja Jaanus Murakas.Foto: Raivo Tasso

Veterinaar- ja Toiduameti kaasabil võivad neli Eesti piimatootjat varsti hakata oma toodangut eksportima Hiina ja Tšiilisse.

Tšiilisse eksportimiseks loa saanud AS E-Piim juhatuse esimehe Jaanus Murakase sõnul, on iga uue turu avanemine väga tervitatav Eesti piimasektorile, kuna tänapäeva maailmas võivad olukorrad väga kiiresti muutuda ning seni kindlat töötanud sihtturg võib päevapealt kaduda.

“Kui me sõltume ainult ühest eksporditurust, siis on kriisi tekkimine ainult aja küsimus. Täna saame tänu VTA ja ministeeriumite tööle eksportida piimatooteid ka Tšiilisse, Hiina ja Jaapanisse. Loodame väga, et uute turgude osas tuleb veel lisa,” ütleb Murakas.

AS Solbritt on ainsa Eesti imiku piimaasendajaid tootva ettevõttena saanud võimaluse eksportida oma toodangut Hiina Rahvavabariiki.

Jane Suits, imiku piimasegude tootja AS Solbritt ostu-müügijuht ütleb, et ettevõte on panustanud kolm aastat kõik oma ressursid ja energia antud loa kättesaamiseks.

“Meie tehast ja ettevõtet ning tegevust on nüüd Hiina Sertifitseerimisadministratsiooni (CNCA) omalt poolt aktsepteerinud ja meie tehnoloogia heaks kiitnud. Seoses senise suurima kliendi – Venemaa kadumisega, oleks Hiina turg meie jaoks uueks võimaluseks tõusta edukaks Eestimaa ettevõtteks, kes suudab Hiina turule pääseda ja seda veel nii rangelt reguleeritud tootega kui imiku toit,” sõnas Suits.

Seotud lood:

Kuna Hiinas on imikute piimasegud palju rangema kontrolli all kui tavalised piimatooted, siis selleks, et oma toodangut saaks sisse tuua AS Solbritt, oli vaja lisaks läbi teha täiendav registreerimine CNCA juures. Selleks pidi nii VTA kui ka ettevõte tegema mahukat tööd, et anda ülevaade Eesti järelevalvesüsteemist ning ettevõtte tootmisprotsessidest. Lisaks toimus ettevõtte inspekteerimine CNCA poolt möödunud aasta novembris.

Turgu pole lihtne avada

VTA jaoks tähendab iga uue turu avanemine väga pika ja töörohke protsessi lõppu. “Näiteks Hiina turu puhul alustasime Eesti piimatoodete turu avamisega 2012. aastal ning protokoll Eesti piimatoodete lubamiseks Hiina turule allkirjastati Eesti ja Hiina vahel 2016. aastal. Nii et see protsess võttis aega neli aastat,” sõnas VTA peadirektor Indrek Halliste.

“Tšiili turu avanemine ei olnud veel mõned aastad tagasi atraktiivne, kuna Lõuna-Ameerika oli periooditi ise piimatoodete eksportija. Täna on olukord muutunud, Euroopa suured piimandusriigid peavad Mehhikot ja Lõuna-Ameerikat oluliseks ekspordituruks, nüüd on ka meil sinna ligipääs. Selle üle on hea meel, see loob meile lisavõimalusi ja paindlikkust,” lisab ta.

Välisturgude avanemine Eesti toiduettevõtete jaoks on üks olulisi suundi VTA töös. VTA jaotab välisriigid turu avamiseks vajalike tegevuste alusel kahte rühma. Esimesse gruppi kuuluvad riigid, mis ei nõua eksportiva riigi ja/või ettevõtte registreerimist. Nendesse riikidesse saavad kõik Eesti ettevõtted eksportida loomset päritolu tooteid registreerimisprotsessi läbimata. Piisab Veterinaar- ja Toiduameti poolt välja antavast sertifikaadist.

Teisse gruppi kuuluvad riigid, mille turule sisenemine võib olla aastaid kestev protsess. Sellistel puhkudel võib olla nõutav kas eksportiva riigi registreerimine või ettevõtte ja toodete registreerimine. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks Hiina RV, Jaapan, USA, Korea Vabariik.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare