Tüma pinnas ei luba töid jätkata

Umbes 54 hektaril on iseäranis soise pinnasega piirilõike, kuhu masinad saavad peale ainult kas väga kuiva suve korral (mis on vähetõenäoline) või parajalt krõbeda külmaga talve saabudes (mis on mõnevõrra tõenäolisem). Teine taksitus seisneb selles, et kokkulepped on praeguseks sõlmitud veerandsaja maaomanikuga 99st.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) logistikabüroo peaspetsialist Taavi Tamm märgib, et PPA on seadnud eesmärgiks alustada piirirajatiste väljaehitamisega 2016. Aastal ning kogu Eesti ja Venemaa vaheline kagupiir peaks olema valmis hiljemalt 2019. aastaks. Vahepealsel ajal saavad usutavasti paika ka põhimõtted, mil moel ja millise hinna eest riik omanikelt piiriäärsed maad võõrandab. Et seda tehakse, on Taavi Tamme sõnul kindel, sest otse riigipiirini ulatuvaid eravaldusi ei saa tema hinnangul normaalseks pidada – piir ja selle lähim ümbruskond peab kuuluma riigi omandusse.

Peagi algavad maade hindamised

Taavi Tamm on PPAs just see mees, kelle õlul on kogu piiririba puhastamisega seotud kohapealne korraldustöö, mis kätkeb endas muu hulgas ka suhtlemist maaomanikega ja nendelt nõusoleku saamist, et RMK võiks omaniku maadel puid lõigata. Siin-seal on veel ka mõni koht, kus metsalõikajad osa puid püsti jätsid. Meie leiame, et need on Venemaa jagu, aga idanaaber on need raadamistööde käigus püsti jätnud. Seega tuleb sellised kohad veelkord täppis-GPSidega üle mõõta.
„Mai lõpuks selgub kinnisvaraalane koostööpartner. Katastriüksuste hindamine vältab septembrini, kusjuures hindaja kaasab hindamisse ka metsaeksperdid,“ iseloomustab Tamm hindamise protsessi. „Need maaomanikud, kes on raadamiseks loa andnud ja otsustanud ise raidmete saatuse, nende puhul hinnatakse maa väärtus. Need, kes ootavad hindamist koos puistuga ehk siis pole huvitatud raidmeid endale saama, nendel hinnataksegi maa koos metsaga.“
Kui hindamiste järgselt on asi selge, liigutakse omanikuvahetuse suunas, mis päädib sellega, et piiririba on kinnistusraamatus Eesti Vabariigi omandis. Selliseid lõike piiril juba ka on. Näiteks Luhamaa piiripunktist lõuna poole jääv soine, piirivalvurite liikumise hõlbustamiseks laudteega varustatud ala Misso valla maadel on 2010. aastal kantud katastrisse piiriribana ning selle sihtotstarve on riigikaitsemaa.

Piiril pole kohta omaloomingule

Taavi Tamm kinnitab, et mingit kiusu maaomanike poolt pole ta täheldanud. Riigipiiri seadus ütleb selgelt, et piiririba on riigi omand, piiriribal on keelatud igasugune tegevus, mis ei ole seotud piiri valvamise ega hooldustöödega.
„Probleem on lihtsalt selles, et õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamisel mõõdeti need omal ajal endistele omanikele välja nii, et arvestamata jäi kümne meetri laiune piiririba,“ selgitab ta. „Kuna nii on kunagi mõõdetud ja kinnistusraamatusse ka kantud, siis on tegu eraomandiga. Tõsi, seda küll mitte kõikjal.“
Tamm usub, et piiriäärne maaomanik pigem ootab, et asi saaks lõpuks lahendatud, sest piiriribal seaduse järgi tema midagi niikuinii teha ei tohi (kui ta just politseinikuna piirivalvamisega või töövõtjana piirihooldusega ei tegele).