Aldo Tamm lausus, et pärast Taebla, Nõva, Risti ja Oru ühinemist pole vaja enam palgal hoida kõiki praeguste vallavalitsuste ametnikke, vahendab Läänlane.ee. Kõigisse senistesse vallakeskustesse jäävad teeninduspunktid, kus kodanikud saavad suurt osa ka praegustes vallamajades pakutavaist teenustest.

Teeninduspunktides saab seal töötava ametniku või ametnike abiga võtta ühendust Taeblasse planeeritava vallakeskusega, kui on vaja spetsialistiga suhelda. Selleks kasutatakse Skype'i veebirakendust, mis võimaldab tasuta helistamist ja videokonverentsi. Kuna teeninduspunktides enam kõiki spetsialiste olema ei hakka ja see oleks kulukas, saavad kodanikud Skype'i teel suhelda näiteks maa- või ehitusnõunikuga või vallavanemaga.

Oru vallavolikogu esimehe Andres Kampmanni sõnul ei tohi ühinemise järel teenuste kättesaadavus halveneda. „Ühtegi kooli ja lasteaeda kinni panema ei hakka. Need jäävad sinna, kus on. Kui aja jooksul ise lõpetavad, siis lõpetavad,“ rääkis ta.

Kampmanni sõnul tekkis praeguste valdade lasteaedade töötajail valus küsimus töötasu pärast. Kui neli valda kokku lähevad, siis ei saa tekkida olukorda, kus eri kohtades on lasteaiaõpetajail eri suurusega töötasu, nagu see praegu võib olla. „On üksmeel, et õpetajate tasud võrdsustatakse,“ kinnitas Kampmann. „See käib kodanikule soodsamas suunas. Kel madalam palk, sel tõuseb.“

Kampmanni sõnul on ühinemise eelnõus kirjas, et kõik koolid jäävad alles. „Aga kui elu teeb korrektiive ja riik oma eraldised peatab (nii võib juhtuda eristaatuses Nõva kooli puhul) ja pole võimalik kooli pidada, siis nad ise lähevad ajapikku paika,“ lausus ta, viidates võimalusele, et mõni kool võib kunagi kinni minna. „Vägivaldselt ei hakka tegema,“ sõnas Oru koolijuhi ametit pidav Kampmann.

Ta selgitas, et kui valdade ühinemise korral tekib uues vallas mitu ühesugust kooli, tuleb määrata koolide teeninduspiirkond. Nõvale jääb kool alles, aga Nõva elanike teeninduspiirkonna kooliks saab ka Oru. See tähendab, et kui Nõva kool peaks kunagi suletama, siis lastele tagatakse hariduse andmine Oru koolis. Vald garanteerib selleks tasuta transpordi. Loomulikult jääb lapsevanemaile õigus ja võimalus valida lapsele ka mõni muu kool, kuid teeninduspiirkonnast välja jääva kooli puhul (näiteks Haapsalus) ei pruugi laps kooli pääseda, kui seal pole kohti või kui kool on korraldanud katsed ning laps neid ei läbi.

Huviharidus (nt muusika- ja spordikool), mida enamjaolt pakutakse Haapsalus, tehakse uues vallas lastele kättesaadavaks. Samas ei ole välistatud, et kui mõnes piirkonnas on mõne huviala (näiteks akordionimängijaid) piisavalt palju, hakkab õpetaja käima kohapeal. See annab vallale ja lapsevanematele kokkuhoiu.

„Tulevikus on kindel see, et lapsed saavad käia huvikoolides, see on lepingus sees, et tagatakse,“ kinnitas Kampmann.

Taebla vallavanem Ülle Erman rõhutas, et ühinemise järel ei tule pudrumägesid ja piimajõgesid. Peale valla jääb endiselt ka tähtis roll lapsevanematele.

Uus vald jätkab ka praegustes piirides valdades kultuuri-, spordi- ja muude seltside toetamist. Ühinemise eelnõus on kirjas, et senised spordirajatised, võimlad jms tehakse korda vastavalt rahakoti paksusele. Kõik ei juhtu aga kohe. Plaanis on ka ehitada kergliiklusteede võrgustik.

Uues vallas saavad oluliseks külavanemad, kes muutuvad vallakeskusega suhtlemisel võtmeisikuiks.

Muuseumid ja raamatkogud jätkavad uues vallas senistes paikades. Raamatukogudes näevad ühinemise ettevalmistajad rohkemat tegevust kui ainult laenutus ja kohapeal lugemine. Raamatukogudest saavad kogukonna tuiksoone, kuhu tuleb peale raamatukoguteenuse veel toiminguid.

Oru vallavalitsuse töötaja Varje Paaliste rääkis, et uue valla sotsiaaltoetusi plaanitakse kindlasti ühtlustada inimesele soodsamas suunas – kui praegu on mõnes vallas naabrist väiksem toetus, siis see ühtlustatakse naabri suunas.

„Tõsine arutamise murelapse oli, kuidas korraldada nii suurel alal sotsiaaltransporti,“ rääkis Paaliste. Tema sõnul elavad paljud abivajajad praegustest vallakeskustest kaugel. „Tema peab ka abi saama sel hetkel kui vaja. Transport on tihti see, mille taha asi jääb. See on nuputamise kohta, kuidas inimene jääks rahule ja samas oleks ökonoomne.“

Ühinemisläbirääkijad on leidnud, et mõne valdkonna puhul ei saa tulevikus rääkida kokkuhoiust. Näiteks sotsiaalvaldkonnas. Sel alal on töötajaid vähe ja ilmselt tuleb neid juurde palgata. Vaja on erialaspetsialistist lastekaitsetöötajat. „See on tundlik teema, on vaja eraldi inimest,“ lausus Paaliste.

Sotsiaaltöötajad on just need, kes peaksid uues vallas töötama teeninduspunktides. Läbirääkijad ei välista, et teeninduspunktis hakkab olema mitu töötajat, kes teavad valla elu kõige paremini ja oskaks abivajajaile nõu anda.

Teeninduspunktid peavad seaduse järgi pärast ühinemist praegustes vallakeskustes olema vähemalt neli aastat. See ei tähenda, et need pärast seda suletakse, kuid Aldo Tamme sõnul võib ajapikku selguda, et mõnes paigas neid enam vaja ei olegi. Seda aga praegu ennustada ei saa.

Mis saab Risti ja Oru hooldekodudest? Nendega ei juhtu midagi, kuna nõudlus niisuguse teenuse järele on suur. Hooldekodud jätkavad isemajandavana.

Aldo Tamme sõnul hooldatakse uues vallas teid ja tänavaid ühishanke korras. „Oluline on see, kuidas talihooldust ja lumelükkamist korraldada. Kõige paremad hooldajad on kohalikud ettevõtjad. Seda on kogemus näidanud. Räägime juristidega läbi, kuidas piirkondade peale hankeid jagada,“ lausus ta.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette, et tuleb kasutada ära euroraha. „Nõval on väike vee-ettevõte. Tulevikus arvame, et nii või teisiti peaksime Haapsalu Veevärgi teenindada minema, aga see ehk toimub siis, kui on ühinemine. Meie juurde jääks vaid jaoskond,“ rääkis Tamm.

Kalmistute, parkide ja haljasalade hooldamine jääks kommunaalettevõtte ühisesse tegevusse.

Tamm märkis, et transpordi osas peab uus vald riigiga kokkulepped saavutama ja vallaelanikele parimad lahendused kauplema.

Nõva volikogu aseesimees Enn Laansoo peab kõnet. Vasakul Nõva vallavanem Aldo Tamm ja tema taga Oru volikogu esimees Andres Kampmann.

Vallarahva küsimused

Saalist küsiti, kas uues vallas arvestatakse sellega, kui kiiresti jõuavad lapsed kooli ja kas see jääb seadusega nõutud piiresse.

Oru kooli direktor Andres Kampmann selgitas, et 1. ja 2. kooliastme lastele on seaduse järgi koduläheduse mõiste 5 km. Seda vahemaad muudeti mõne aja eest, varem oli see 6,7 km. Seadus märgib, et kõik koolilapsed peavad kooli jõudma vähemalt 60 minutiga. Kindlat kojujõudmise aega enam määratud pole.

„Kui praegu ikkagi on üle kolme kilomeetri lapsel kooli minna, siis peab kohalik omavalitsus transpordi tasuta korraldama. Selline nõue on,“ ütles Kampmann.

Saalist küsiti, kas Nõva volikogu on teinud ühinemisettepaneku ka näiteks Harjumaal asuvale naabervallale Padisele.

Nõva volikogu esimees Kalle Saar märkis, et jutuks see oli. „Aga jäime ikka Läänemaa peale,“ sõnas ta.

Volikogu aseesimees Enn Laansoo: „Kinnitan, et oli see punkt volikogus jutuks. Enamik volikogu liikmetest jäi kindlaks, et orientatsioon on Läänemaa.“

Laansoo sõnul on Nõva valla edu võti tema asukoht. Nõva on nn Suur-Tallinna piirialal esimene roheala, kus saab turismiteenust pakkuda. Läänemaa on Laansoo sõnul rohkem ja paremini turismile orienteeritud kui Suur-Tallinna piirkond.

Kas transport Tallinnaga ja postkontor jäävad? Tamm kinnitas, et kindlasti jääb bussiühendus Tallinnaga.

Ülle Erman märkis, et kahjuks pole Eesti Postil ja bussitranspordil ühinemisega pistmist, sest nende teenuste korraldamine pole otseselt omavalitsuse valdkond. „Omavalitsused küll pingutavad, et need alles jääks, aga näiteks Taeblas pandi postkontor kinni. Jätkab postipunkt. Nõval on see oluline, sest Eesti Posti kaudu pakutakse ka pangateenust, kuigi seda peaksid tegelikult pangad pakkuma, mitte post, aga... Ise me väga midagi teha ei saa, ainult lõputult rääkida ja võidelda.“

Miks vallakeskus tuleb Taeblasse, mitte näiteks Orule?

Aldo Tamm: „Taebla on transpordi tuiksoonel.“

Mis saab uue valla nimeks?

Aldo Tamme sõnul pakuti päev varem Orul, et võiks olla mõne põlise küla nimi. Seni väljapakutud variant Põhja-Läänemaa on tema sõnul enam-vähem kõigile vastuvõetav, aga nimi on pikk ja lohisev. Pakutud on ka Nigula, Lääne-Nigula, Loodevald jne. Nimi peaks olema suupärane, lihtne kirjutada ja võiks olla ka võõrkeeles lihtsalt hoomatav. Huvitav pakkumine oli Laikmaa vald Taeblas elanud Ants Laikmaa järgi.

Saalist kostub, et võtame siis igast vallast esimese silbi. Ermani sõnul on pakutud ka seda, et võtta seniste valdade esitähed ja paneks nimeks Nort. Või Nortaebla.

Kas on ka võimalus, et teistega ühinenud vald otsustab mõne aja pärast ühisvallast eralduda?

Tamme sõnul on see võimalus pärast nelja aastat. Samas märkis ta, et Eestis sellist kogemust ei ole, kuigi seadus seda lubab. Seni ühinenud valdadest pole aga keegi soovinud hiljem liidust välja astuda ja üksi jääda.

Saalisolija küsis, kas võib juhtuda nii, et vähese rahvaarvuga Nõva vallast ei saagi keegi uude valitavasse volikokku.

Tamme sõnul on väiksed paigad ja inimesed aktiivsed ning ilmselt seda ei juhtu. „Ja meil on tuntud inimesi, kes võivad hääli võtta ka mujalt piirkondadest võtta,“ ütles ta.