Neuroloog: toimeainepõhised retseptid hoiavad kokku riigi raha, aga võivad maksta patsiendile tervise

Tallinna Lastehaigla neuroloogiaosakonna juhataja dr Valentin Sanderi hinnangul peaks haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekiri olema paindlikum ning patsientidele tuleks läheneda juhtumipõhiselt – ainult ravimi toimeainest lähtudes ning hinna põhjal valikuid tehes võivad tagajärjed patsiendile kujuneda ohtlikuks.

Valentin Sander ütles täna innovaatiliste ravimite kättesaadavuse teemasid käsitlenud ümarlaual, et suhtub teatud skepsisega haigekassa poolt kompenseeritavate ravimite nimekirja. „Kui vaadata Eesti vaesust, siis on see nimekiri super, paremat nimekirja oleks patt tahta. Samas on selle nimekirja suureks puuduseks see, et on vähe paindlikkust,“ tõdes ta. „Peame muutuma paindlikumaks, et liikuda juhupõhisuse suunas – teisiti me ei saa hakata tegelema personaliseeritud meditsiiniga. Tänu geneetika arengule hakkab meil harvikravimeid nõudvaid haruldasi haigusi ringlema üha rohkem ja rohkem.“

Dr. Sander tõi ümarlaual osalejatele näiteid, kus oleks hädavajalik juhtumipõhine lähenemine. „Näiteks epilepsia - tunnen seda neuroloogina hästi kliinilise poole pealt ja ka ravimitootmise uuringute poolest. Epilepsial on paarkümmend geneetilist alatüüpi, mis reageeriva ravimile erinevalt. On üks raske epilepsia vorm, mis esineb viiel inimesel Eestis. Teada on, et kõik meil kasutuses olevad kompenseeritavad epilepsiaravimid selle puhul ei tööta. Millega on siis ikkagi tegemist – kas see on harvikhaigus või sageli esineva haiguse eritüüp? Selle haiguse jaoks on olemas rohi. Tegin haigekassale taotluse, et seda kompenseeritaks. Vastuseks tuli kiri, et teil on 10 epilepsiaravimit ja kasutage neid,“ rääkis Valentin Sander. Tema sõnul lõppes asi sellega, et ravimi maksab välja Tallinna Lastehaigla toetusfond.

Valentin Sanderi sõnul soosib riiklik poliitika toimeainepõhiste retseptide kirjutamist, kuna see hoiab kokku riigi raha. Iseparanevate haiguste puhul pole tema sõnul tõepoolest vahet, millise samal toimeainel põhineva ravimiga on tegu, vastupidisel juhul võib geneeriliste ravimite administreerimine maksta kätte patsiendi tervisele. „Ma ei taha promoda originaalravimeid, aga öelda seda, et ka geneerilised ravimid võivad olla erinevad. Ka geneetikute puhul ei tohiks olla hinnasurvet. Igakvartaalne hinnaralli on ohtlik,“ viitas Sander olukorrale, kus kroonilise haigusega patsient valib kahe kuu tagant apteegi letilt olevate ravimite seast uuesti kõige odavama välja.

Ravimitootjate Liit korraldas täna ümarlaua „Innovatsiooni kättesaadavus Eestis – originaalravimitest geneerikuteni", mille eesmärk oli otsida lahendusi, kuidas muuta innovaatilised ravimid Eestis senisest oluliselt kiiremini kättesaadavaks. Ümaralaual osalesid kõik osapooled: sotsiaalminister Taavi Rõivas, Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross, Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer ning arstid.