Nõo Lihatööstus: meid on petetud
"See kogus on küll väike – hobuseliha DNA sisaldust tuvastati alla 10 protsendi, ent teavitasime kohe ettevõtet," ütleb VTA toiduosakonna juhataja Heneli Lamp. "Juba järgmisel päeval sõitis Nõosse asja uurima Tartumaa veterinaarkeskuse järelevalveametnik."
Nõo lihatööstuse Parmesani vorsti hobuseliha sisaldus tuli ilmsiks tänu sellele, et Läti veterinaarametnikud lasid uurida poes müüdavaid lihatooteid Inglismaa laboratooriumis ning uuringud näitasid, et 41 veiselihatootest neli sisaldas hobuseliha. Üks neist oli Eestis toodetud vorst.
Samuti avastati hobuseliha Leedu tootja Grimeda vorstist Exclusive ja Läti tootja Kuršu Zeme hautatud veiselihas. Ka märtsis, kui Eestis leiti esmakordselt Maxima kaubaketist hobuseliha sisaldavaid tooteid, oli tegemist viimatinimetatud tootjaga.
Eestis hobuselihaga vorsti müüdud pole
Nõo Lihatööstuse tegevjuht Toomas Kruustük on meedias kinnitanud, et teade hobuselihast tuli neile halva üllatusena. "Meie pole seda tooret sellisena ostnud, meid on petetud," on Kruustük löödud. "Oleme varem testi teinud ja see on täiesti korras olnud."
Alates veebruarist, kui Euroopas hobuseliha kasutamine veiseliha asemel ilmsiks tulema hakkas, on tööstus kõigilt tarnijatelt palunud garantiikirja, et tegu on ikka tõesti veiselihaga. Kontrollis käinud vorsti sees oli eksportliha toorainepartiist, mis tuli tema sõnul sisse juba eelmisel aastal.
"Veiseliha osakaal on meie tootmises minimaalne, peamiselt kasutame sealiha. Veiseliha paneme ainult suitsuvorsti sisse ja müüme seda vorsti Lätis," selgitab tegevjuht. "Oleme ostnud veiseliha ühe Iirimaa ettevõtte käest ja valisime selle ettevõtte paberite järgi, mis kinnitasid, et tegemist on tõepoolest väga kvaliteetse lihaga."
Toomas Kruustük kinnitab, et hobuseliha sisaldanud vorsti Eestis ei müüdud ja ka Lätis kutsuti toode eile müügist tagasi.
Ta lisab, et hobuseliha leiti vorstist, mille realiseerimistähtajani oli jäänud 2 päeva. "Seda toodet meie majas enam pole, samuti pole seda enam kaubanduses – tegelesin terve kolmapäeva selle tagasikutsumisega."
Samuti lubas ta, et Nõo lihatööstus kontrollib kogu oma tooraine uuesti üle.
Selgust on loota nädala lõpuks
Heneli Lamp selgitab, et niipea, kui info hobuseliha kohta saabus, alustas VTA Nõos menetlust. Selle eesmärk on välja selgitada, kust ja millisest partiist pärineb hobuseliha sisaldanud vorsti tooraine, kui palju tooteid sellest toorainepartiist valmistati ning kuhu müüki viidi. Sellega kaasneb kohustus kõnealused vorstid turult tagasi kutsuda, kui neid seal veel järele jäänud on.
"Meie inspektor käis ettevõttes, võttis proove ja kogus menetlusteavet – saatelehti, testitulemusi ja muud vajalikku," selgitas Lamp. "Täna teame, et toorainepartii pärineb välisriigist ja menetluse käigus selgitame välja, millisest. Usun, et nädala lõpuks on selgus käes."
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel on varem öelnud, et kõiki valmistatavaid ning müüdavaid lihatooteid ei saa kontrollida, kuna juba üksainus hobuseliha avastamiseks mõeldud test maksab 400 eurot. Testid tuleks teha välismaal, sest Eestis vastavaid seadmeid pole. Seetõttu hoitaksegi pigem silm peal toidu allikatel.
Nii Kruustük kui Lamp kinnitavad, et toiduohutuse seisukohalt on kõik korras ja tervisele hobuseliha sisaldav vorst ohtu ei kujuta.
"Ma saaksin aru, kui tegemist oleks salmonella, e-coli või listeriaga, siis oleks kära põhjendatud, aga hobuseliha?" küsib Kruustük.
"Need tooted on tervisele ohutud," kinnitab ka Ago Pärtel. "Aga veel kord - inimene peab saama seda, mida ta sildilt loeb. Kui hobuseliha sildil kirjas pole, ei tohi seda olla ka tootes."
