Anttila tõi esile, et naised on läbi ajaloo olnud maapiirkondades elu edasikandjad, täiskohaga talutöödel, laste kasvatajad ja ettevõtjad. Maapiirkondade elujõud ongi olnud alati naiste õlgadel.

Seetõttu on murettekitav, et naisi jääb viimasel ajal maal üha vähemaks, kuna nad eelistavad linnaelu.

Anttila viitab, et Soome statistikaameti andmetel on Soomes koguni 155 omavalitsusüksuses sooline jaotus 20-29-aastaste seas täiesti tasakaalust väljas ja on võrreldav Hiinaga, kus naisi on tunduvalt vähem kui mehi.

Kui midagi ette ei võeta, siis naised näevadki oma tulevikuväljavaateid ainult suurlinnades.

Kui Soome maamehi ohustab pruutide põud ja üksindus, siis Eestis pole seis sugugi parem.

Eesti statistikaameti andmetel on enamikes maakondades rahvaarv drastiliselt vähenenud.

Välismaale elama ja tööle on Eestist lahkunud rohkem naisi kui mehi.

Enamik lahkunutest on praegu 20–54-aastased, kõige rohkem on 30–34-aastaseid.

Rahvastik on kasvanud ainult Harju maakonnas – üle 3000 inimese ja need on peamiselt Tallinna kolinud elanikud. Elanikkonda kaotas kõige rohkem Ida-Viru maakond – seda nii absoluutarvudes kui ka rahvastiku osatähtsuselt.

Üle 1% kaotasid elanikkonda veel Järva ja Lääne maakond. Suhteliselt väike elanike arvu vähenemine toimus Saare ja Hiiu maakonnas – kummaski alla 50 inimese. Ülejäänud maakondades vähenes rahvaarv 0,5-0,9%.

Ka näitab statistika, et aastatel 2000–2011 on välisrände tõttu Eesti rahvastik sel perioodil vähenenud 42 500 inimese võrra. Nüüdseks on välismaale lahkunud 49 000 inimest rohkem kui Eestisse on saabunud.