Noortevolikogud tõrjuvad eelarvamusi
Viimase kahe aasta jooksul on Eestis tööd alustanud üle viiekümne noortevolikogu.
Põhjus, miks neid niiviisi juurde tulvab, on see, et 2010. ja 2011. aastal toetas nende loomist raha ja nõuannetega Eesti Noorteühenduste Liit. Aastal 2010 tegi Tartumaal sama sihtasutus Domus Dorpatensis.
Kokku loodi niiviisi kahe aasta jooksul 51 noortevolikogu.
Lisaks neile tegutsevad Eestis ka juba varem loodud noorteesindused. Vanimad neist alustasid tegevust 1998 Kuressaares ja 1999 Narvas.
Kokku tegutseb Eestis umbes kuuskümmend noortevolikogu ehk ühendust, mis peaks seisma noorte huvide eest valla või linna asjaajamises. Nii väidab Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator Kristo Notton.
Suuremates valdades ja linnades on suuremad noortevolikogud. Näiteks Luunjas on neli aktiivset liiget, Tallinna volikokku kuulub aga 21 liiget.
Ka nimetused on mõnel juhul erinevad. Nii tegutseb Kuressaares linna noortekogu, Narvas noorteparlament ning Noarootsis noortekuningriik. Nimedest hoolimata on kõik kolm siiski noortevolikogud ehk kohaliku tasandi noorte osaluskogud.
Noortevolikogude tegevus on täiesti seaduslik – seda kirjeldav noorsootöö seadus jõustus 2010. aasta septembris.
Seaduse järgi on tegu nõuandva õigusega osaluskoguga, mille eesmärk on arutada noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid omavalitsusele.
Samuti on seaduses kirjas, et noortevolikogud valitakse demokraatlikul teel.
Edendavad kohalikku elu
Tõrva noortevolikogu esimees Karl Kirt rääkis, et nende ettepanekul sai Tõrvas Goodewindi restorani väljasõidu juurde paigaldatud liikluspeegel. Lisaks osalesid sealsed noored noortekeskuse töötajate valimisel.
Rõngu noortevolikogu eestvedamisel on loodud saalihokitrenn. Samuti aitavad kogu liikmed korrastada noorte seas populaarset rahvamaja.
Volikogu esimees Andreas Hutrof rääkis, et lisaks aidatakse koostöös Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega rahastada noorte omaalgatuslikke ettevõtmisi.
Kuressaare linna noortekogu aseesimees Grete Kesküla rääkis, et neil on kujunenud traditsiooniks üritus “Kohv poliitikutega”, kus noored istuvad linnavalitsuse liikmetega ühise laua taga ning saavad neile küsimusi esitada.
Linnavalitsusele on tehtud ettepanekuid tänavavalgustuse ja kõnniteede osas.
Viimase aja tegevustest mainis Kesküla koos õpilasesindustega läbiviidavat küsitlust. Eesmärk on selgitada ning edastada linnavalitsusele, millised on noorte eelistused Kuressaare kino osas.
Tallinna noortevolikogu esimees Vladimir Svet loetles hulga probleeme, mida volikogu praegu arutab.
Nendeks on Tallinna noorsootöö arengukava muudatusettepanekud, noortekeskuste tulevik, erahuvikoolide pearaha taastamine, nulltolerantsus grafiti suhtes, Katleri ekstreemspordipargi rajamine ning mittepealinlastest tudengite ja õpilaste olukord tasuta ühistranspordisüsteemis.
On ka valimata esindusi
Tavaliselt on üks noortevolikogu koosseis ametis kaks aastat. Seejärel tuleb uute liikmete leidmiseks korraldada valimised.
Noortevolikogud saab valimiste põhjal jagada laias laastus kaheks: ühed korraldavad valimisi ja teistel on need plaanis.
Näiteks Rõuges ei ole valimised kuigi suur probleem. “Me oleme seda teinud korduvalt alates 2005. aastast ja mingeid takistusi selleks ei ole,” rääkis Rõuge noortevolikogu koordinaator Kerli Kõiv.
Rõngus on noortevolikogu Andreas Hutrofi sõnul tegutsenud alla kahe aasta ja valimisi ei ole veel jõutud korraldada.
Ta lisas, et tulevikus peaksid noortevolikogu liikmete valimised olema ülevallalised, kuna noortevolikogu eesmärk on esindada kõigi valla noorte huve. Hääletada saavad seega noored, kes on valda sisse kirjutatud või kes käivad Rõngu keskkoolis.
Triin Adamson Viimsi noortevolikogust rääkis, et neil valimisi ei ole olnud, kuid on plaanis. Seni on Viimsi noortevolikogu tema sõnul uusi liikmeid otsinud iga kooliaasta
alguses.
Adamson selgitas, et sel viisil on liikmeid saada kergem, kuna noored pelgavad valimistel kandideerimist ja enda poliitikaga seostamist.
“Eestis on poliitika maine alla igasugust arvestust,” ütles Adamson. “Seetõttu tuleb palju vaeva näha selgitamisega, et meie liikmed ei ole ühegi partei jüngrid.”
Vladimir Svet võttis noortevolikogude kohta käivad eelarvamused lühidalt kokku nõnda: “Esiteks, et asi on mõttetu. Teiseks, et ametnikke ei saa murda ja noorte arvamus neid ei huvita. Kolmandaks, et oleme ambitsioonikad poliitbroilerid.”
Svet ise arvab, et sellised eelarvamused ei pea paika. Ta selgitas, et noortevolikogu tegeleb küll poliitikaga, kuna nende eesmärk on mõjutada linna otsuseid, kuid väldib demagoogiat ja proovib olla konstruktiivne.
Vallavanem kiidab noori
Rõngu vallavanem Priit Pramann arvas oma valla noortevolikogust ainult head ning kiitis noori nende usinuse eest.
Pramann rääkis, et koos noortega arutatakse jooksvaid asju ning nende arvamust võetakse kuulda. Ühe näitena tõi ta koostöös suusa- ja matkaradade korrastamise.
Huvi otsustamises osalemise vastu on noortel suur, kuid vallavolikogu istungitele satuvad nad harva. “Volikogud on päevasel ajal. Ilmselgelt on noortel keeruline osa võtta, sest nad on sel ajal koolis,” ütles Pramann.
Tõrva linnapea Agu Kabrits rääkis, et linnavalitsuse ja noortevolikogu liikmed kohtuvad istungitel. ”Noortelt on laekunud ka väga vajalikke ettepanekuid,” ütles ta.
