Nüüd on tütar 50aastane ja mina olen 68. Tütar tahab, et ma tuvastaksin tema isaduse. Kuidas seda teha, kui tütre isa on surnud? Kas on veel võimalik midagi teha, nt mehe teistelt lastelt võetud DNA-prooviga? Kuidas üldse tavapärasel juhul tuvastatakse isadust, näiteks pärimisõiguse saamiseks?

Kas on ka mingi tähtaeg, kui lapse isa on surnud, mis ajaks peaks olema isadus tuvastatud, et pärandist mitte ilma jääda?

Maalehe lugeja

Põlvnemise tuvastamine on võimalik, seda reguleerivad perekonnaseaduse seitsmes peatükk ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 579−583. § 579 järgi lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud. Avalduse isiku põlvnemise tuvastamiseks või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, võib esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, samuti tema eestkostja või valla- või linnavalitsus. Avalduse saab tütar anda oma elukohajärgsesse kohtusse. Menetlusse tuleb küll kaasata ka isa teised lapsed, aga vägisi neilt DNA-proovi võtta ei saa.

Nende proove võivad siiski asendada testid teistelt isa sugulastelt, näiteks tädidelt-onudelt. Kui tütre geenitest langeb piisavas ulatuses kokku isapoolse onu omaga, räägib see ka tütre ja isa sugulusest.

Abiks on ka teised tõendid nagu kirjavahetus isaga, ühised fotod, tunnistajate ja menetlusosaliste (sealhulgas teie kui lapse ema) ütlused ning seletused.

Raskem kui isaduse tuvastamine on aga nüüd, veel 20 aastat pärast isa surma, oma pärimisõiguslike nõuete esitamine teiste pärijate vastu.

Ilma aegumise ohuta oleks mõeldav pärandvara jagamine ja oma osa kättesaamine juhul, kui päritud vara on endiselt teiste laste nimel. Suure tõenäosusega on see aga vahepeal erastamiste ja kinnistamiste käigus muutunud mõne kinnisasja osaks, müüdud, vahetatud, ära kulutatud.

Kui jagada enam midagi pole, peaks teiste pärijate vastu esitama kas alusetu rikastumise või kahju tekitamise nõude. Nendele nõuetele kehtivad aga sõltuvalt asjaoludest kolme- või kümneaastased aegumistähtajad (tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvid 150 ja 151).

Vastavalt kohtupraktikale on tähtaegade arvestamisel eelkõige oluline hetk, mil teised pärijad vara võõrandasid. Asja väljavaadete hindamiseks tuleks teil seetõttu selgitada, mis isa järelt päritud varast hiljem on saanud.

Lisaks võib teie asja keerulisemaks muuta see, kui teised lapsed elavad endiselt Venemaal. Võib juhtuda, et oma nõuded nende vastu peaks tütar siis esitama hoopiski Venemaal ja sealsete seaduste järgi.