Number 1 Eestis: kus elavad kõige tervemad mehed, süüakse kõige rohkem vorsti, sünnib kõige rohkem akadeemikuid ja olümpiavõitjaid

Maaleht pani kaardile, mida meie maakondades kõige rohkem tehakse ja mille poolest sealsed inimesed Eestis enim silma paistavad.

Toimetus uuris välja, kus Eestis elavad kõige tervemad mehed, on leitud kõige rohkem varandust, tunnevad inimesed end eriti õnnelikuna, süüakse enim vorsti, asub meie viljaait, sünnivad akadeemikud ja olümpiavõitjad... Edetabeleid lugedes näete, et Eestimaa naba ei olegi Tallinn, kuigi pealinnas süüakse kõige rohkem juustu ning Harjumaal ründavad kõige sagedamini karud.

Head lugemist ja avastamist!

Tööpuudus ja kuritegevus käivad käsikäes

Eesti maakondadest on elanike arvust kõige suurem protsent registreeritud töötuid Ida-Virumaal ja kõige vähem Jõgeva maakonnas.
Loe edasi...

Kus elavad üle 100aastased ja alla nelja-aastased?

Selle aasta alguse seisuga elas Eestis kõige rohkem 100aastasi ja vanemaid inimesi loomulikult Harjumaal, sest seal on elanike koguarv kõige suurem.
Loe edasi...

Haritud rahvas on kogunenud Tallinna, mõned ka Tartus ja Hiiumaal

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikute nimekirja analüüsides selgub, et Eesti 78 akadeemikust on enim pärit Harjumaalt (23).
Loe edasi...

Mullu sündis kaksikuid enim Harjumaal

Naiste elukoha järgi arvestades sündis 2015. aastal kõige rohkem kaksikuid Harjumaal – 111 paari. Eestis kokku sündis kaksikuid 228. Kolmikud sündisid mullu vaid ühel korral, ja seda Ida-Virumaal.
Loe edasi...

Kõige-kõige Eesti

“Köikse rohkem kadakaid on meitel, köikse suuremad kivid on meitel, köikse kövemad töömehed on meitel. Möni loll vahest eksib ka seie ära!” Nii kirjeldas Karl Kalkun peremehe rollis Muhumaa häid asju filmis “Siin me oleme”.
Loe edasi...

Pärnumaal laiuvad suurimad metsad, kust puitu raiuda

Eestis on majandusmetsi enim Pärnumaal ja seal raiutakse metsa kõige rohkem. Lageraiete osakaalu poolest järgneb Ida-Virumaa, kuigi seal ka uuendatakse metsi kõige rohkem.
Loe edasi...

Kus süüakse vorsti-saia, kus võid ja leiba?

Eesti eri otstes eelistatakse vägagi erinevaid toiduaineid ja seega on maakondade perede toidulaual üpris isepalgeline menüü. Sõltub ka sellest, milliseid roogi armastatakse vaaritada ise, oma koduköögis.
Loe edasi...

Linnainimesed ei taha kergliiklusteid karudega jagada

Kõige karurikkamad piirkonnad Eestis on Lääne- ja Ida-Virumaa ning Jõgevamaa, kuid kõige enam teateid karude tehtud pahandustest on tulnud Harjumaalt.
Loe edasi...

Tartu meeste tervis paraneb jooksusammul

Terviseedendajate järjekindel selgitustöö meeste tervisekäitumise muutmiseks on hakanud vilja kandma. Meeste tervis paraneb ja eluiga tõuseb. Head tulemused ses osas on näiteks Tartus.
Loe edasi...

Õnnelikuks teevad kodu, abikaasa, lapsed ja töö

​Oma elu ja kodukohaga rahulolu poolest järgnevad Tartumaale Võrumaa, Harjumaa ja Pärnumaa inimesed.
Loe edasi...

Kõige rohkem mesilinde lendab õielt õiele Saaremaal

Mesilasi peetakse kõikjal Eestis, kõige rohkem mesitarusid oli statistika kohaselt mullu siiski Saaremaal – 3400, enim mett kogusid aga hoopis Võrumaa mesilased – 96,4 tonni.
Loe edasi...

Laulupeomaakonna igati austav tiitel kuulub Läänemaale

Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse analüüsist selgub, et Läänemaal on laulu- ja tantsupeoga seotud iga kümnes elanik.
Loe edasi...

Olümpiavõitjad ja vägevad

Olümpiavõit on sportlasele kõige kõrgema mäe tippu jõudmine. Mõni olümpiakullata mees on Eestis aga veel kõrgemalegi tõusnud.
Loe edasi...

Saarlased on edukaimalt ministrikohti saanud

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist võimul olnud põhiseaduslikes valitsustes on sünnikoha järgi kõige rohkem ministreid olnud Harjumaalt ja Tallinnast – kokku 49.
Loe edasi...

Põlvamaa inimestel suurim autopark

2015. aasta lõpus oli Eestis registreeritud 514 318 erasõiduautot. Kui võtta arvesse kõik Eesti elanikud, on sõiduautode protsent rahvastiku kohta 39.
Loe edasi...

Enim lõhet püüti mullu Jägala jõest

Eesti Mereinstituudi analüüs näitab, et parim lõhejõgi oli mullu Jägala jõgi, kust harrastajad püüdsid 71 kg lõhet. Teisele kohale tuli Selja ja kolmandale Pirita jõgi.
Loe edasi...

Rahapaja rada läheb mööda muistseid kaubateid

Viikingiaegsete aarete leiukaarti vaadates jääb silma, et aardeleiud lähevad loode poolt põiki kagusse, neid jagub ka põhjaranniku äärde ning Lääne-Eestisse ja Saaremaale.
Loe edasi...

Saaremaa rannikud on lihaveiseid täis

Lihaveisekasvatus kogub üha enam populaarsust. Hetkeseisuga on meil 73 222 lihaveist. Neist üle 10 000 looma puhastab Saaremaa rannikualasid, omanikele makstakse selle eest toetusi.
Loe edasi...

Väikesel Piirissaarel kolm kalmistut

Saarelt võib pea külg külje kõrvalt leida kolm avalikku surnu­aeda, mis teeb Piiris­saarest Eesti kõige kalmistu­rikkama piirkonna elanike arvu kohta.
Loe edasi...

Simona rekordpikk koolitee

Statistikaameti mullusest uuringust selgub, et Hiiumaa algklassi­õpilaste koolitee on Eesti pikim – keskmiselt viis kilomeetrit. Vähemalt ühe lapse puhul võib selle numbri kümnega korrutada.
Loe edasi...

Isegi Järvamaal jääb lehmi vähemaks

Järvamaa on Eesti ainus piirkond, kus elab üle 10 000 lehma. Kuigi loomade arvukus väheneb ja majanduslikult on keerulised ajad, plaanib Eesti suurima piimakarja omanik Väätsa Agro oma lauta suurendada.
Loe edasi...

Kartulikelder paikneb Viljandimaal

Eesti kartuli saagikus on aastast aastasse paranenud, kuid vähenenud on kartulikasvatajate hulk.
Loe edasi...

Eesti viljaait asub Virumaal

Viljakasvatuses ruulivad Lääne-Virumaa, Tartumaa ja Viljandimaa. Teravilja osas ongi pingerida selline, kaunviljakasvatuses on esimene ja teine koht vahetatud.
Loe edasi...