Nutikas majandamine aitab metsast rohkem ja kiiremat tulu saada
Samas täpsustab Udam, et olukord pole tegelikult nii trööstitu, kui statistika näitab, sest nn selguseta alasid, ehk siis selliseid, mis pole veel noorendikeks ümber arvestatud, on okaspuude osakaal juba ligemale pool kultuuride üldarvust.
„Metsa on tänapäeval hea uuendada – oskame maa tootmisvõimet paremini ära kasutada, saame kasutada paremate omadustega puude seemet, taimlamajandus on heale järjele tõusmas,” loetleb Udam. „Metsa taastamisel on tööpõld aga lai, sest kohe praegu võiks istutada umbes 33,6 miljonit männi ja 29,7 miljonit kuusetaime, sest nende jaoks on arvestuslikult olemas sobilik kasvuala, praegu siis lage ala.”
Metsauuendus on Udami sõnul oluline metsaomanikele, kelle põhitegevus on metsakasvatus, samuti neile, kel olemas suurem teadlikkus oma metsa majandamise võimalustest. Samas tuleb mõista ka neid metsaomanikke, kel muud põhjused metsa omamiseks.
Kultiveerimise kulud istutamise puhul on Olavi Udami hinnangul laias laastus kuusetaimede puhul 1000–1200 eurot hektari kohta, männi puhul 1200–1400 eurot/ha. Seda arvestusega, et kuusetaimi läheb hektarile umbes 2000, männitaimi 3000 tükki.
Sageli öeldakse, et metsa istutamine pole tasuv tegevus, sest investeeringu tasuvusaeg saabub alles 80–100 aasta pärast. „Parem kasvatan kaks ringi leppa ja teenin sama palju,” öeldakse.
Tegelikult praegused kännuraha hinnad seda suhtumist kuigivõrd ei kinnita – männi puhul on see 43 eurot/tm, kuusk 36, kask 23, haab 15, lepp 11.
„Lähtutakse liiga pikast perioodist – 20–30 aasta vanuses metsa hooldusraiest saab suure osa tehtud kuludest juba tagasi,” põhjendab Udam. „Arvestades keskmiseks tootluseks 130 eurot/tm ja võites uuendades neli aastat on võit üle 500 euro tihumeetri kohta. Seda enam, et üle paarikümne aasta ulatuvad prognoosid ja nendega kaasnevad arvutused on juba väga ebatäpsed, neid ei saa tõsiselt võtta.”
Muutuvad tootmistehnoloogiad ja puidutööstuse vajadused, kasvõi juba sellepärast ei ole mõtet ülemäära kaugeleulatuvaid prognoose teha.
Udam märgib, et kindlasti on mõtet kultiveerida hea boniteediga maid, samuti maid, kus eeldused loodusliku uuenduse tekkeks ei ole head või rahuldavadki.
„Võiksime kasvatada sellist metsa, milles meil on konkurentsieelis, st okaspuud. Õppida tasuks RMK-lt – igati hea eeskuju,” ütleb Udam. „Umbes 80% raiesmikest uuendatakse istutamise ja külvamise teel, kuni 20% jäetakse looduse uuendada. Viimased on alad, kus loodus suudab ala ise sobivaima puuliigiga uuendada.”