Kaks peamist tootekategooriat, mille suhtes tuli 2015. aastal parandusmeetmeid võtta, olid mänguasjad (27%) ning riietusesemed, tekstiil- ja moekaubad (17%). Nende kohta esitati kõige rohkem teateid ka eelneval aastal.

2015. aastal teatati kõige sagedamini keemilisest riskist (25% kõigist teadetest) ja vigastuse riskist (22%). Teated keemilise riski kohta olid kõige sagedamini seotud selliste toodetega nagu kahjulikke raskemetalle (nikkel ja plii) sisaldavad moeehted ja ftalaate sisaldavad mänguasjad (nt pehmest PVCst mänguasjad, mis võivad põhjustada viljakusprobleeme).

62% ohtlikest toodetest, mille kohta teateid edastati, pärinesid Hiinast, mis on kiires teabevahetuse süsteemis jätkuvalt peamine päritoluriik. Sealt on pärit kõige suurem osa ELi impordist.

Üle 65% eurooplastest ostavad tooteid internetis. Ajavahemikus 2006–2015 kasvas veebis oste tegevate inimeste arv 27%.

Veebikaubanduse kaudu jõuavad aga tarbijate kodudesse posti teel ka väljastpoolt ELi pärit tooted, mille ohutust ei pruugi olla kontrollitud. Komisjon tegeleb kiire teabevahetuse süsteemi täiustamisega, et võtta ka seda aspekti arvesse.

Kiire teabevahetuse süsteemi abil levitatakse alates 2003. aastast liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel kiiresti teavet juhul, kui ükskõik millises Euroopa paigas on turult kõrvaldatud ja/või tagasi võetud mõni toiduks mittekasutatav ohtlik toode. Nii on võimalik kogu ELis võtta asjakohaseid meetmeid (keelata või peatada toote müük, toode turult kõrvaldada või tagasi võtta või anda tolliasutustele korraldus selle toote importi mitte lubada).

Praegu osaleb süsteemis 31 riiki: ELi liikmesriigid ning Island, Liechtenstein ja Norra.