Õiguskantsler omavalitsuste sundliitmisest: ühegi küla elanike arvamus ei ole automaatselt siduv, küll aga on see oluline argument

 (1)

Ülle Madise
Õiguskantsler Ülle Madise.Foto: Andres Putting

Õiguskantsler Ülle Madise vastas Riigikogu liikmete Külliki Kübarsepa, Andres Herkeli, Ain Lutsepa, Krista Aru, Artur Talviku, Monika Haukanõmme, Andres Ammase ja Jüri Adamsi 20. veebruaril esitatud arupärimisele külade põhjendatud soovi kohta muuta omavalitsuslikku kuuluvust.

Arupärijad viitasid asjaolule, et külade ühest omavalitsusest teise üleminekuga seotud sätteid leidub erinevates seadustes, lisaks haldusreformi seadusele veel Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses Erinevate sätete rohkus ei tee seda protsessi lihtsamaks.

Arupärijad soovisid teada, kuidas õiguskantsler hindab külade omavalitsusliku kuuluvuse muutmise protseduuri õigusselgust erinevates seadustes. Samuti, kas sellise protsessi algatamise ja selle võimaliku teostamisega seotud protseduurid on külade elanike ning omavalitsuste volikogude jaoks piisavalt selged ja arusadavad.

Madise märkis, et küsimus õigusselgusest on väga põhjendatud küsimus. „Ka juristid, isegi meie ametkonnas töötav kohaliku omavalitsuse õiguse dotsent, peab nägema tundide ja päevade kaupa vaeva, et saada enam-vähem selgeks, mis õigus ühel või teisel külaelanikul, aga ka vallavolikogu liikmel, ministril, valitsusel või Riigikogul tegelikult on,“ tunnistas Madise.

Ta selgitas, et kogu haldusreformi reguleerib terve hulk seadusi. Peale haldusreformi seaduse ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse on ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kohaliku omavalitsusüksuste ühinemise soodustamise seadus, kohanimeseadus, mõistagi haldusmenetluse seadus. Äärtpidi tulevad sinna sisse veel avaliku teenistuse seadus ja mitmed teised, lisaks ka mitmed valitsuse määrused, sh see, mis nüüd haakub tänase arupärimisega väga tihedalt, nimelt valitsuse määrus kohalike elanike arvamuse väljaselgitamise korra kohta, mida nüüd just jälle möödunud neljapäeval muudeti seoses sundühinemiste etapi algusega.

Seotud lood:

„Nii et tõesti kipub see olema nii, et ka väljaõppinud juristil, kes tegelikult tegeleb selles valdkonnas iga päev kutsetööga, on küllaltki keeruline otsekohe ja lihtsate sõnadega inimeste õigustatud küsimustele vastata,“ nentis õiguskantsler.

Käsitledes omavalitsusüksuste liitmisega seotud probleeme, ütles Madise, et ühegi küla elanike arvamus ei ole automaatselt siduv ei sellele volikogule ega Vabariigi Valitsusele, küll aga on see üks oluline argument, mis tuleb külaelanike soovi mittearvestamisel arusaadavalt ümber lükata.

Madise selgitas, et Riigikohus hindas konkreetselt haldusreformi seaduse vaidlustatud normide kooskõla põhiseadusega ja leidis, et need on põhiseaduspärased, välja arvatud üks nüanss, mis puudutas ühinemiskulude katmist riigieelarves või täpsemini sellele seatud ülempiiri.

Ta tõi esile probleemi, kuivõrd kohalike elanike argumenteeritud arvamus võib mõjutada lõpuks sundliitmist. „Senist halduskohtute ja Riigikohtu praktikat vaadates ja arvestades õigusteooriat on nõnda, et kui inimesed esitavad kaalukaid argumente – ja praeguses kontekstis need on ennekõike Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 loetletud argumendid –, siis neid tuleb arvesse võtta,“ ütles õiguskantsler.

Tema hinnangul tuleb sundliitmise otsuse tegemisel väga hästi argumenteerida, miks kohalike elanike arvamus, tehtav otsus, näiteks mõjutab hariduslikku olukorda või ühtse teenuse piirkonnana toimimist või demograafilist olukorda negatiivselt, ja miks tegelikult eesmärgid, avalike huvide teenimise eesmärgid kaaluvad need vastulaused üle.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare