Ökomüsli annab perele tööd ja leiba
“Katsetame kodus igasugu asju,” räägib köögirõõmudest Otepääl elav Katrin Seppa-Silmere, kelle abikaasa Silver Silmere töötab Pühajärve Spaas peakokana.
Šokolaadist ja tervislikust müslist prooviti esmalt teha enda pere jaoks maiustusi – müslibatoone. Need tulid väga maitsvad välja ja nii tekkis mõte hakata maiustusi müügiks valmistama.
Kuna pereisa paneb oma kokaametis suurt rõhku mahetoodetele, teadis mees sedagi, et Eestis valmistatakse väga vähe ökomärki kandvaid maiustusi. Mahetoit on aga kasvav trend. Seepärast pole midagi imestada, et pere otsustas just nimelt ökomaiustuste kasuks.
Magusatootmiseks sobiv ruum leiti Otepäält. Seal tehti remont ning seejärel taotleti veterinaar- ja toiduametist mahetöötlemise tunnustus. Lisaks tuli teha laboris toodete kestvuskatsed, et saada teada, kui pikk on nende realiseerimisaeg. Kolme kuu jooksul pärast valmistamist on tooted parima maitsega.
Maiustel oma laste nimed
Nelja-aastase poja Karli ja kahese tütre Linda järgi sai kogu tooteseeria nimeks “Karli ja Linda maiustused”. “Kogu ettevõtmine on peresisene asi, seetõttu ka laste nimed,” selgitab Katrin Seppa-Silmere.
Karli lemmikuks on pähkli-müslitahvel tumeda šokolaadiga, Lindal aga õuna-kaneeli-rosina-müslitahvel valge šokolaadiga. Lisaks tehakse jõhvika-porgandi-astelpajumüslit piimašokolaadiga.
Kõik kolm maitset on saadaval nii suuremas kui väiksemas variandis. Maiustustele annavad kuju spetsiaalsed silikoonist vormid, millega müsli-šokolaadimass külmkappi tahenema tõstetakse.
Müsli valmistamisel kasutatakse võimalikult palju kodumaist päritolu ökomärgiga toorainet – kaerahelbed tulevad Zerna talust, mesi Taali mesilast, kuivatatud porgandid, õunad ja marjad Taarapõllu talust. Välismaine on vaid see, mida Eestis saada pole – ökošokolaad,
-pähklid ja -rosinad.
Esmalt valmistati müslit maiustuste jaoks, aga kuna kodumaise mahemüsli pakkujaid ei olnud, küll aga soovijaid, hakati eraldi pakendama ka kolme sorti müslit.
Silver Silmere tunnistab, et tegelikult pole nende pere müslimaiustuste sarnast toodet ka tavatoodete seas.
“Algul mõtlesime, et teeme vaikselt, käime ja pakume laatadel,” naerab Katrin Seppa-Silmere poole aasta taguseid mõtteid meenutades. “Seni pole aga veel ühelegi laadale jõudnud, kuigi tahaks.”
Kui mahetooteid müüva Ökosahvri juht eelmisel sügisel müslimaiustuste tootmise plaanidest haisu ninna sai, hakkas ta uusi tooteid pikisilmi ootama. Nii et verivärsketel tootjatel polnud esimese müügikoha leidmisega probleeme.
Ühistu Eesti Mahe kaudu turustades on info levinud ning praeguseks müüakse “Karli ja Linda maiustusi” juba 30 poes.
Köögist ei saa ööselgi välja
Katrin Seppa-Silmere on lumepallina kasvanud nõudlusest ja tootmismahust ka ise üllatunud. “Tellimused läksid vahepeal nii suureks, et töötasime ka öötundidel.” Kuu jooksul valmistatakse 200 pakki müslit ja 2000 müslitahvlit.
Väikesel elektriahjul, milles müslit röstiti, jäi võimsust napiks. Ettevõtluse arendamise sihtasutusest taotleti alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetust, mis koos 20protsendilise omaosalusega tuli kokku 105 000 krooni.
Selle eest osteti suur konvektsioonahi, kus on edaspidi võimalik ka ise mahemarju kuivatada, šokolaaditempereerijad ehk šokolaadisulatajad, nõudepesumasin ja külmkapp. Uute seadmetega suurenes tootmisvõimsus kaks-kolm korda.
Loomisel on koduleht, mille kaudu saaks edaspidi osta nende maiustusi e-poest. Noor pere mõlgutab mõtteid sortimendi laiendamisest ja uute maitsekoosluste katsetamisest.
“See on nii pingevaba tegevus, ei anna haiglatööga võrreldagi,” särab Katrin Seppa-Silmere, kes on väljaõppinud meditsiiniõde ja pidas seda ametit enne lastega koju jäämist.
Maiustuste valmistamine murdis ka suure mure – väikeste laste kõrvalt ei pea ema kaugele tööle sõitma.
“Karli ja Linda maiustused” jõuavad proua Evelin Ilvese kinkekorvis ka Islandile ja mujale.
