Kose lipumastitehas tõuseb kevadeks tuhast

ASi Flagmore juhataja Rivo Sisas kinnitab, et põlengu tõttu Eestis siiski tootmist ei lõpetata, uue tehase ülesehitustööd hakkavad peagi pihta, see peaks valmis saama kevadel. Seni tuleb elada laovarude ja ajutises tööstuses toodetu arvelt. Osad töötajad on aga juba ametis põlenguala koristamisega.

„Oleme ajutise tootmise sisseseadmisega graafikus ja see peaks käivituma ajavahemikus 14.–21. november. Oleme selle maja ja asukohaga väga rahul ja paneme siia kindlasti uue tööstuse püsti,” räägib Sisas. „Ettevõtte omanikud on tootmisega Eestis rahul, siinne asukoht on meil võimaldanud viimastel aastatel jõudsalt kasvada ja majandamist efektiivsemaks muuta.”

Sisase sõnul seisab ettevõtte ees nüüd ülesanne kõik eesootavad tellimused täita, et mitte ajutise seisaku tõttu konkurentidele ruumi teha. Ta ütleb, et praegu on niikuinii tellimustes madalam hooaeg, nõudlus on pigem väike kui suur ja ainuüksi olemasolev laovaru võimaldab novembrikuus hakkama saada. Ajutine tootmine peab aga tagama selle, et talv suudetakse üle elada.
„Meil on praegu laos tuhatkond masti, mis ongi laias laastus novembrikuine müügikogus, ebastandartseid asju saame siis ajutises tootmises juurde teha,” iseloomustab Sisas olukorda. „Kuna ka kõik tootmisseadmed tules hävinesid, siis peame neid kusagilt juurde hankima.”

Tuleõnnetus on muidugi ebameeldiv kogemus, ent selles võib leida ka positiivseid külgi. Nii usub Sisas, et uut tehast üles ehitades tehakse see juba moodsam, selline, mis võimaldab suuremat tootmist kui 2011. aastal ennast Kolu külas sisse seades planeeriti.

„Väga positiivne on meie klientide ja partnerite suhtumine. See on olnud äärmiselt osavõtlik ja mõistev,” tunnustab Rivo Sisas. „Kõik saavad aru meile osaks saanud õnnetuse suurusest.”
Kuigi osa töötajatest on praegu pealesunnitud palgata puhkusel, ei kavateseta kedagi lahti lasta. Et ajutises tootmises võib-olla kõik rakendust ei leia, lühendatakse neil mõnevõrra tööaega, aga kes on valmis uue tehase valmimist ootama, võivad n-ö palgalehele jääda.

Kahju suurusest rääkides märgib Sisas, et ei usu põlengust Flagmore jaoks teab mis kauakestvat suurt miinust tekkimas. Pigem tuleb kasumi arvelt ajutine tootmine käima saada ja see tähendam ehk ka teatavat jõnksu tänavuses kasumiprognoosis.
„Kui kindlustusega asjad korda saame, siis selle raha arvelt peaks saama juba uut tehast ehitama hakata,” märgib ta. „Ilmsel käesoleva aasta kasum tuleb jah selle tõttu nüüd mõnevõrra väiksem plaanitust.”

Seesam Insurance, kus Flagmore vara kindlustatud on, saab juhtumiga tegelema hakata pärast seda, kui tulekahju täpne tekkepõhjus on kahjukäsitlusekspertide poolt välja öeldud.

Flagmore kui valla visiitkaart

Kose vallavanem Merle Pussak meenutab, et 25. oktoobri õhtu lõpetanud uudist Flagmore lipumastivabriku põlemisest oli ääretult kurb kuulda ja praegu hoitakse ka vallamajas pöialt, et ettevõte sellest löögist kiiresti ja võimalikult valutult toibuks. Juba järgmisel päeval pärast põlengut kohtuti ka ettevõtte juhiga.

„Flagmore on ikkagi üks meie valla visiitkaartidest, sest paljud ju teavad, et nende lipumastid jõudsid sel suvel lausa olümpiamängudele,” kirjeldab Pussak ettevõtte olulisust Kose valla jaoks. „Meie huvi oli muidugi ka see, et pärast aknatehase pankrotti seisis see tootmishoone mõnda aega tühjana ja sai Flagmore poolt kasutusele võetud.”

Tegemist on Kose valla jaoks pigem üle keskmise suurusega ettevõttega töötajate arvu mõistes. Kui kõige suurem tööandja on vallavalitsus koos oma allasutustega, järgnevad Standard ja Klaasimeister 80–100 töötajaga, siis ka pea 30 töötajaga Flagmore on piirkonna tööhõive seisukohalt oluline, sest vallavanema teada on suurem osa firma töötajatest ikkagi ka Kose valla elanikud.

Lisaks tunnustab Merle Pussak Flagmoret ka kui kohaliku elu-olu toetajat. Näiteks ollakse ikka abiks, kui tarvis kusagil mõni laste liuväljak remontida või külapäevadel mõni asjalik auhind välja panna.

Harjumaal Kolu külas asuv AS Flagmore on maailma suurima klaasplastist lipumastide valmistaja OY Flagholding Eesti tütarettevõte. Tegemist on ka Põhjamaade suurima lippude valmistajaga, mille tehased asuvad veel Soomes ja Rootsis. Eestis tegeleb kontsern tootmisega alates aastast 1995.
Olümpiamängude jaoks on Flagmore varemgi lipumaste valmistanud, kuid siiani vaid Euroopas peetud mängudele. Sel aastal läks 2863 lipumasti esmakordselt teele teisele kontinendile. Kogu saadetise kaal oli 105 tonni ja selle vedamiseks oli tarvis 15 rekat.

Kuni 2010. aastani oli ASi Flagmore tegevus kahjumis. Pärast 2013. aastal toimunud ühinemist OÜga Fiberglass Products on aga majandamine järjest edulisemaks muutunud. Nii teenis ettevõte eelmisel aastal 3,7 miljoni euro suuruse müügitulu juures 108 200 eurot kasumit. ASi Flagmore palgal on 28 töötajat, neist 17 tootmises. Tööjõukulud moodustasid ettevõttes mullu üle poole miljoni euro.