Omapärased talgud Pärnumaal: Rootsi noored keevitajad ehitavad Eesti lastele mänguväljakuid

 (1)
Omapärased talgud Pärnumaal: Rootsi noored keevitajad ehitavad Eesti lastele mänguväljakuid
Oskarshamni gümnaasiumi keevituseriala poisid-tüdrukud Koonga vallas Lõpe külas mänguväljakut ehitamas.Foto: Sven Arbet

Juba seitsmendat aastat käivad Rootsi noored keevitajad Pärnumaal Koonga vallas lastele mänguväljakuid ehitamas. Õnnelikuks saavad nende omamoodi talgute käigus nii ehitajad kui väljakute kasutajad - kohalikud lapsed ja nende vanemad.

"Ehitatud on erinevatesse küladesse - Lõpe, Oidremaa, Koonga ja Irta," rääkis Lõpe klubi juhataja Kristel Rohumägi.

Ettevalmistustöö kevadisteks talguteks algab juba talvel. "Kolm kuud enne Eestisse jõudmist joonistavad Oskarshamni gümnaasiumi keevituseriala poisid-tüdrukud valmis projektid ja ehitavad nende järgi roostevabast terasest kiiged, karusellid, ronimis- ja turnimisseinad, grillid, pingid, lauad," selgitas Rohumägi. Kogu kraam laaditakse veoautosse ning tuuakse Pärnumaale.

Mõni päev hiljem saabuvad õpilased koos õpetajate ja muu meeskonnaga atraktsioone üles panema.

Külalised majutatakse Lõpe klubisse, kus kõrvuti koolilastega magavad põrandale laotatud madratsitel ka Oskarshamni linnapea ja sponsorid. "Selles mõttes on kõik võrdsed," muigab Kristel Rohumägi.

Ja töötavad ka kõik võrdselt. Tööd on palju, kolme pika tööpäeva jagu - atraktsioonid kaevatakse ja betoneeritakse maasse, vajadusel keevitatakse, tehakse värviparandusi. Valmis mänguväljakud on lastele kõigiti turvalised.

Seotud lood:

Igal aastal maksab see algatus - atraktsioonide valmistamine ja Eestisse toimetamine - Rootsi poolele umbes 20 000 eurot.

Kuidas kõik alguse sai? 1990. aastal külastas Pärnut Shalomi laev, mille kapteniks on Oskarhamni Gümnaasiumi õpetaja Ulf Ljunggren. Pärnust ja Oskarhamnist said sõpruslinnad.

Mõte midagi siinsetele lastele kinkida tekkis esmalt Ulf Ljunggrenil, kes pakkus selle välja Oskarhamni gümnaasimi direktor Bengt Bobeckile.

"Esimese hooga arvas Bobeck, et Ljunggren on segi läinud, aga siiski hakati plaani pidama ja töösse kaasati sama kooli tööstusprogrammi õpilased," meenutab Kristel Rohumägi ning lisab: "Oleme väga õnnelikud, et meil on sellised suure südamega sõbrad!"

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare