Omavalitsused peavad huvitegevuse peamiseks piduriks transporti
Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) viis eelmisel aastal haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel läbi uuringu „Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad ning noorsootöötajad kohalikes omavalitsustes”. Uurimuse eesmärk oli selgitada välja huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalused, mitmekesisus ja kättesaadavus kohalikes omavalitsustes, noorte osalus huvihariduses ja -tegevuses ning koostada ülevaade noorsootöötajatest.
Kolm järeldust huvitegevuse kohta
Uuringust selgub, et noorte huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning mitmekesisust mõjutavad kõige enam transpordivõimalused ja kvalifitseeritud juhendajate vähesus maapiirkondades.
Uuring näitab, et üle kogu Eesti on noortele kõige kättesaadavamad huvialad kaunid kunstid ehk muusika, tants ja kunst, samuti sport. Vähem tegelevad noored matemaatika ja tehnikaga.
Kõige enam pakutakse muusika, tantsu ja kunsti huvitegevust üldhariduskoolides toimuvates ringides. Üldhariduskoolides pakutav tegevus on noortele kõige paremini kättesaadav – huviringid tegutsevad pea kõigis koolides, selgub uuringust.
Andmed registritest ja küsitlustest
Uuringu käigus korraldati kaks veebiküsitlust. Üks saadeti kõigile 213 kohalikule omavalitsusele, noorsootöötajaid puudutav küsimustik edastati üldhariduskoolidele, huvikoolidele, noortekeskustele ja teistele noorsootöö asutustele. Üle Eesti vastas huvihariduse ja -tegevuse küsitlusele 150 kohalikku omavalitsust ehk 70%. Seega peab Eesti kohta käivate küsitlusandmete osas olema ettevaatlik: mitmele küsimusele vastas maakonnas vaid paar omavalitsust ning need andmed ei näita tegelikkust, täpsustavad uurijad.
Lisaks kasutati uuringus väljavõtteid Eesti hariduse infosüsteemist, rahvakultuuri valdkondlikust andmekogust, Eesti laulu- ja tantsupeo registrist, spordiregistrist, äriregistrist ning Eesti teadusagentuuri poolt 2015. aastal üldhariduskoolidest kogutud huvitegevuse andmeid.
Huvihariduses ja -tegevuses osalejad
Kohalike omavalitsuste andmetel on huvitegevusse ja -haridusse kaasatud ligikaudu 40% kõigist 7–26-aastastest noortest ehk umbes 106 000 noort üle Eesti.
EHIS-e andmetel oli 2015/2016. õppeaastal huviharidusse kaasatud 66 803 õpilast, kellest ligikaudu 76% õppis elukohajärgse KOV-i territooriumil asuvas huvikoolis ning 20% muus omavalitsuses asuvas huvikoolis. Huvitegevuses osales EHIS-e andmetel 71 679 noort.
Huvitegevust pakub noortele ligikaudu 3500 asutust, huviharidust 711. Parema finantsvõimekusega omavalitsustes on rohkem huvihariduse ja -tegevuse asutusi saja noore kohta.
Noorsootöö vallas töötab kokku ligikaudu 5000 inimest. Küsitlusest selgub, et umbes 80% neist on naised ja peaaegu kolmveerandil on kõrgharidus. Vanuse järgi jagunevad noorsootöötajad üsna võrdselt kolme vanusegruppi: 27–36-, 37–46- ja 47–56-aastased, vähem on alla 27- ja üle 57-aastaseid.
Huviharidust ja -tegevust pakkuvates asutustes on keskmine vanus pigem kõrge. Peaaegu kolmveerandil töötajatest on kõrgharidus (rakenduslik kõrgharidus, bakalaureuse- või magistrikraad). Kõige enam on töötajatel bakalaureusekraad ning enamiku töötajate ema- ja töökeel on eesti keel. Vastanud asutustes on peaaegu pooled (ehk 48%) töötajatest huvitegevuse juhendajad ning veerand noortekeskuse töötajad (22%).
38% küsitlusele vastanud asutuste töötajatest töötab väga väikse koormusega ehk 1–5 tundi nädalas, viiendik töötajatest on tööl täiskohaga. Noorsootöötajate põhipalk varieerub palju, kuid üle 1000 euro teenivad neist väga vähesed ehk 4% vastanud töötajatest.
Huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavus
Valdkondlikult on kohalikes omavalitsustes kättesaadavamad kaunid kunstid (muusika, tants ja kunst) ning sport. Muusika, tantsu ja kunsti kättesaadavuse puhul on olulised üldhariduskoolides pakutavad ringid. Piirkondlikult on kõige enam kättesaadav üldhariduskoolides pakutav tegevus, seetõttu on oluline toetada eelkõige koolides pakutava huvitegevuse mitmekesisust, leiavad uurijad. Eestis on vaid kaks omavalitsust, kus pole ühtegi kooli juures tegutsevat huviringi, kuna nendes puuduvad noorte väikese arvu tõttu ka koolid.
Sport on samuti üsna kättesaadav, kuna suurem osa KOV-ide elanikest pääseb ligi mõnele spordiklubile, kuid on raske hinnata, kui paljud nendest klubidest pakuvad tegevust ka noortele. Noorte tervist silmas pidades on spordialadega tegelemise võimalus kodukoha KOV-is tähtis. Soovituslik on toetada spordi huvitegevust nii, et noored saaksid kasutada mõne spordiasutuse huvitegevuse teenust kodule võimalikult lähedal. Vaja on ülevaadet, kui paljud spordiklubid võimaldavad tegevusi noorte vanuserühmale, leiavad uurijad.
Huviharidus on koondunud pigem suurema rahvaarvuga omavalitsustesse ning väiksemates maapiirkondades ei pruugi olla huvihariduse pakkumiseks kvalifitseeritud juhendajaid. Osa omavalitsuste esindajaid leidis, et huvihariduse vähene rahastus takistab selle pakkumist. Suur osa huviharidusest toetub KOV-i eelarve välistele rahastusallikatele ning osalustasudele ja see võib mõjutada teenuste kättesaadavust piirkondades, kus on vähem noori ning väiksem finantsvõimekus. Soovituslik on lähedal asuvate KOV-ide koostöö, transpordivõimalusi parandades saaks mitmekesistada piirkonnas elavatele noortele kättesaadavaid teenuseid, leiavad uurijad.
Omavalitsuste mured ja soovid
Kohalikud omavalitsused hindasid transpordivõimalusi kõige olulisemaks teguriks, mis mõjutab neis elavate noorte huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust. See oli väga oluline tegur peaaegu kõigis vastanud omavalitsustes. Kuna 87% neist on vallad ja 13% linnad, eeldavad uurijad, et transpordiprobleemid on pigem valdades ja maapiirkondades, sest suuremates linnades on üldjuhul paremad ühistranspordiga liiklemise võimalused.
Pigem oluliseks peeti ka teisi tegureid: osalustasu ning õppe- ja isiklike vahendite olemasolu.
Kõige vähem oluline oli osaluskeel, mis mitmes omavalitsuses ei mõjuta vastanute hinnangul üldse noorte huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust.
Probleemina toodi lisaks transpordile välja kvalifitseeritud juhendajate vähesus, mille tõttu on mitmes (pigem maapiirkondade) omavalitsuses vähe võimalusi eri huvialasid pakkuda.
Kohalike omavalitsuste esindajad leidsid, et huvihariduse ja -tegevuse vähene rahastus on tinginud selle ebavõrdse kättesaadavuse. Lisaks märkisid nad, et praegune huvihariduse ja -tegevuse süsteem on segane ja igal omavalitsusel on oma lähenemine selle arendamiseks ja toetamiseks. Lahendusena leiti, et riik võiks huviharidust ja -tegevust rohkem finantseerida ning süsteemsemalt läheneda huvihariduse ning -tegevuse valdkonnale, sealhulgas on vajalik ühtne rahastamisskeem. Mitu omavalitsust arvas, et suuremad riiklikud toetused juhendajate tasustamisele parendaks olukorda.
Arvati, et parema ülevaate saamiseks huvihariduse ja -tegevuse olukorrast võiks selles osalemine kajastuda ühtses infosüsteemis (nagu koolide puhul on EHIS). Kuigi kogu huvitegevusest ülevaate loomise süsteemi väljatöötamine oleks väga ressursikulukas, on andmekogumise põhimõtteid ühtlustades võimalik saavutada praeguste infosüsteemide parem kooskõla. Tulevikus tuleks silmas pidada ka andmete sisestajate/nüüdisajastajate motiveerimise meetodeid, mis annaks põhjust edastada võimalikult täpseid andmeid, leiavad uurijad.
Mõned omavalitsused tõid välja, et KOV-id peaksid suurendama omavahel koostööd senisest laiapõhjalisema huvihariduse ja -tegevuse pakkumiseks ning parandama transpordivõimalusi noortele, et luua paremad võimalused osaleda huvihariduses ja -tegevuses teistes omavalitsustes. See mõttekäik ühtib varasemates uuringutes saadud tulemustega koostööpiirkondade osas ning sellist koostööd saaks rakendada toimepiirkondadest lähtudes, leiavad uurijad.
