Õpetaja autähis sai nurgakivi

 (2)

Õpetaja autähis sai nurgakivi
Väike lisakild eesti hariduse ajalukku: hulk rahvast oli tunnistajaks õpetaja autähise nurgakivi panemisele. Foto: Avo Seidelberg.

Oktoobris peetavaks õpetajate päevaks on Lääne-Virumaale Haljalasse püstitatav autähis valmis – nii kinnitati teisipäeval, mil sellele nurgakivi pandi.

Lootus, et õpetajaameti väärtustamiseks mõeldud autähis nüüd tõesti tegelikkuseks saab, on suurem kui kunagi varem.

Nurgakivi on pandud, EELK Haljala Püha Mauritiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi selle pühitsenud. Haljala gümnaasiumi õpilased pidulikku sündmust pealt näinud. Nüüd jätkatakse 16. mail alanud ehitamist. Seda teeb Riho Kaasanile kuuluv firma Caritos Trade OÜ.

Partnerid tähise rajamisel on MTÜ Õpetaja Autähis ning Püha Mauritiuse kogudus. Väidetavalt on kogudusel ametlikke hankeid korraldada mugavam kui omavalitsusel. Ka läheb sel moel iga annetus just ehitamiseks

Peaaegu kõiki osapooli seob Margus Punane, kes on nii vallavolikogu esimees, Püha Mauritiuse koguduse juhatuse liige kui gümnaasiumi vilistlane.

Mõelge pigem suuremalt!

Autähis hakkab paiknema vallamaja ja koolimaja vahelisel platsil Rakvere–Võsu maantee ääres, sest seal puutub ta õpetajate ja õpilaste kõrval ka juhuslikumat laadi möödakäijale-sõitjale silma.

Tähise kavandi autor on skulptor Mati Karmin. Põhimõtteliselt on tegu alusele kinnitatud kahe metalltahvliga. Üks neist on peegelpinnaga – et igaüks võiks sellest iseennast näha –,
teise on lõigatud kukefiguur.

Paemüürile talletatakse ka annetajate nimed. Kuldannetaja au saab nendele, kellelt on laekunud 650 eurot või enam, hõbeannetaja algab sajast eurost.

Tähise n-ö mittekunstilisse ossa kuuluvad selle turvalisuse tarvis mõeldud kaamerad.

Vaatamata idee lühikesele ajaloole, on selle pooldajatel tulnud taluda mitmeid ebameeldivusi ning tagasilööke.

Algas teekond nii: ajakirjanik ja mõtleja Rein Sikk kutsus mõni aeg tagasi Haljala kooliperet üles mõtlema suurelt. Suur mõte sündiski: püstitame ausamba Jaagule (perenimesid toona veel polnud), Haljala esimesele koolmeistrile, kes õpetas siin juba aastal 1687!

Edasi leiti, et sammast vajab mitte üksnes Haljala, vaid eesti õpetaja – eestluse kandja, paikkonna vaimsuse kujundaja.

Samba asemel, mis on saanud pigem halva kõla, otsustati püstitada aga hoopis autähis. Selle mõiste tõi kasutusse kooli vilistlane Kristjan Sisa.

Nimevahetuse põhjused on järgmised: esiteks pole tähis klassikaline ausammas, vaid pigem alusele kinnitatud suur tahvel. Ka pole ta monument, sest sellega ei taheta eesti õpetajat mälestada, vaid hoopis seda auväärset ametit tähtsustada.

Tagasilöökide kiuste

Ettevõtmise algatajad näitasid oma indu üles mitmeti: asjast räägiti kooli külastanud president Toomas Hendrik Ilvesele, samuti toonasele haridusministrile Tõnis Lukasele.

Asutati MTÜ Õpetaja Autähis, käivitati märgimüügikampaania, avati korjanduskarp.

Mõtte toetajaid kogunes kiiresti: lastekaitse liit, õpilasesinduste liit, haridustöötajate liit, Forseliuse selts, pedagoogika ajaloo selts.

Ministeeriumi tuge lubas – ja ka raha eraldas – toonane minister Tõnis Lukas.

Esimene avamise tähtaeg, mis kindlaks määrati, oli sügis 2011, kui möödus 325 aastat eestikeelse kooli sünnist. Järgmisena leiti, et tähis võiks valmida Haljala kooli 325. aastapäevaks ehk kevadeks 2012. Ka see tähtpäev on nüüdseks möödas.

Vahepeal juhtus midagi sellist, mida on peetud eestlastele üldomaseks – mindi riidu. Autähise kohana tõusis päevakorrale isegi Sõmeru vald.

Tuliseks läinud teema suudeti maha jahutada ning vastutuse tähise Haljalasse rajamise eest võttis enda kanda Margus Punane.

Pika tava kinnituseks

Nüüd on välja hõigatud kolmas tähtaeg – oktoobris tähistatav õpetajate päev. Arvestades viimaseid arenguid, pole kahtlust, et autähis siis ka avatud saab. Ning just Haljalas.

Pealegi – miks ka mitte just Haljalas, kust algatus tuli.

Liiati on Haljala kool kogu Virumaa vanim (1687) ja üks Põhja-Eesti kümmekonnast vanimast.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare