1. tund 8.00 – 8.a eesti keel. Uurisime, mis on üte, millised otsekõne kirjavahemärgid ja tegime selle kohta harjutusi.

2. tund 8.55 – 10.a eesti keel. Kodutöö kontroll ning sõnaliikide töö.

3. tund 9.40 – 9.b eesti keel. Kodutöö kontroll, seejärel teemaks kokku- ja lahkukirjutamine.

4. tund 10.45 – 12.a kirjandus. Uusima eesti kirjanduse PowerPoint-esitluste kuulamine, küsimuste esitamine, arutlus. Iga õpilane pidi valima ilukirjandusliku teose, mis ilmunud pärast 2000. aastat ja seda klassile tutvustama. Tegu oli hästi huvitavate, aga aeganõudvate töödega.

5. tund 12.30 – 12.a kirjandus. Jätkasime esitlustega.

6. tund 13.20 – 12.b kirjandus. Uusima eesti kirjanduse esitlused.

7. tund 14.15 – 12.b. Jätkasime esitlustega.

Tunnid lõppesid 14.55. Kodus kandsin vajalikud andmed e-kooli, valmistasin ette järgmise päeva tunnid ja parandasin 10.a klassi tööd. Kuna neljapäeval oli Tallinna reis, koostasin klassijuhatajana oma 8. klassile infolehe. Kodutöö võttis aega umbes 2,5 tundi.

Teisipäev, 14.02.

1. tund 8.00 – 10.a eesti keel, kirjandiõpetus. Algul tuletasin meelde sõbrapäeva ajalugu, traditsioone. Siis arutlesime selle päeva olemuse üle ja seejärel tuli neil kirjutada loovtöö ideaalsest või egoistlikust sõprusest.

2. tund 8.55 – 12.b eesti keel, kirjandiõpetus. Neilgi oli päevateemaline tund, kuid kirjaliku loovtöö teemaks sõpruse muutumine aja jooksul ning eneseanalüüs.

3. tund 9.40 – auk. Nii nimetatakse õpetajate kõnepruugis vaba tundi. Kasutasin seda asjalikult, s.t lugesin 10. klassi töid.

4. tund 10.45 – 8.a eesti keel. Pool tundi kordasime kontrolltööks, teise poole pühendasime sõbrapäevale. Tüdrukud olid käsitöötunnis küpsetanud, seepärast möödus kaartide-luuletuste kirjutamine meeleolukalt.

5. tund 12.30 – 10.b eesti keel. Sõnaliikide töö, kirjandite jagamine ning lühiülevaade. Seekord olid 10ndate klasside kirjandite hindajateks abituriendid ja huvi tulemuste vastu topeltsuur.

6. tund 13.20 – 9.b eesti keel. Taas teemaks sõbrapäev, loovtöö.

7. tund 14.15 – 12.a eesti keel. Kirjandiõpetus, loovtöö sõpruse muutumisest.

Tunnid lõppesid 14.55. Kodutööna järgnes rutiinne e-kooli korrastamine, järgmise päeva tundide ettevalmistamine – kokku umbes tund.

Kolmapäev, 15.02.

1. tund 8.00 – 9.b kirjandus. “Nimed marmortahvlil” suuline ja kirjalik arutelu.

2. tund 8.55 – 12.a eesti keel. Internetimaterjali “Kirjandikirjutaja meelespea” ühine analüüs.

3. tund 9.40 – 8.a kirjandus. “Berti päevik”: tutvustus, katkendid, lugemine, koomiks. Loomulikult tuli mul vastata järgmise päeva ekskursiooni puudutavatele küsimustele.

4. tund 11.45 – 12.b eesti keel. Internetimaterjali “Kirjandikirjutaja meelespea” ühine analüüs.

5. tund 12.30 – 10.a kirjandus. Faehlmanni loomingu ülevaade, muistendid. Kultuuriloosaate vaatamine.

6. tund 13.20 – 10.b kirjandus. Sama mis eelmisel klassil.

7. tund 14.15 – 10.b kirjandus. Faehlmanni muistendid, töö “Kalevipojaga”. Loovtöö “Kalevipoeg Hiiumaal”, oma muistendi kirjutamine.

Seoses Tallinna reisiga kontrollisin lõuna ajal veel kord üle tundide vahetused ja asendused.

Tunnid lõppesid 14.55. Kuna järgmisel päeval oli ootamas reis, planeerisin reedest päeva ja vormistasin e-kooli. Sain tunniga hakkama.

Neljapäev, 16.02.

4.45 Äratus! 5.40 ootas parklas buss, kuhu mahutasime 45 kaheksandikku ja sõit läks Tallinna poole. Kahe klassi programm oli järgmine: kino, Bastioni käigud, Hiina restoran ja Megazone. Keegi ära ei kadunud, paha ei teinud ja ei virisenud isegi siis, kui bussi sidur üles ütles ning meil tuli, keel vestil, mööda Tartu maanteed joosta. Õnneks jõudsime praamile ja olimegi 22.30 Kärdlas.

Tööpäev lõppes 22.45 ja e-koo­li ei täitnud, seega ettevalmistused reedeks umbes 5 minutit.

Reede, 17.02.

1. tund 8.00 – 12.b kirjandus. Jätkasime uusima eesti kirjanduse esitlustega.

2. tund 8.55 – 10.b eesti keel. Vormiõpetus, morfeemid, harjutused.

3. tund 9.40 – 12.a kirjandus. Jätkasime esitlustega.

4. tund 11.45 – 8.a kirjandus. Valmistumine Eesti Vabariigi sünnipäevaks, lühilugude kirjutamine.

Reede oli peaaegu nagu puhkepäev, 11.30 tunnid läbi. Aga... Abiturientide õpetajana on mul kombeks teha individuaalvestlusi ja arutada tundidevälisel ajal, milliseid probleeme saaks vältida või leevendada, analüüsida vigu. Kuna muu aeg ei sobinud, tulid kaks õpilast mulle koju ja olime tunnikese kirjandilainel.

Umbes 20 minutiga tegin korda e-kooli: vaatasin põhjalikumalt puudumisi ja oma klassi õpilaste hindeid.

Laupäev, 18.02.

Olin eelmisel nädalal teinud abiturientidega proovieksami ning parandasin 6 tundi nende töid. See on aeganõudev tegevus, kuna võtit pole ning peab vastuste loogikat ja täpsust arvestama, abi küsida pole kelleltki.

Õnneks jäid kirjandid hea kolleegi Elleni õlule, sest tegime vahetuse – tema kontrollib abiturientide ja mina 11. klasside loovtöid. See omakorda tähendab, et olen küll ametiühingu liige ja meie kool liitub üldstreigiga, kuid tõenäoliselt sisustan paar päeva tema õpilaste kirjandite parandamisega.

Pühapäev, 19.02.

Jätkasin eelmisel päeval alustatuga, kontrollisin teise klassi küsimustele vastamisi. Aega kulus 6 tundi. Umbes tunni jooksul mõtlesin läbi uue nädala kava ja valmistasin esmaspäevase tööplaani.

***

Selline oli minu nädal. Ühest küljest tavaline, teisest küljest mitte, sest Tallinnas käimine on harv ja suurem ettevõtmine. Sõbrapäeva, mis teismelised ärevaks teeb, pole ka iga kuu. Milline üldse on tavaline nädal?

Kui võtsin oma asendamatu abimehe, veel üpris uue väljanägemisega 2012. aasta suure kalendermärkmiku, ja uurisin poolteisekümne kuu tegemisi, leidsin järgmisi märkusi-meelespäid: vormistada komandeering, eksamikoolitus Tallinnas, otsida inglise keele õpetajatele murdeluuletusi, emakeele­olümpiaad ja selle organiseerimine, osta preemiaraamatud, täita aruanded, korjata eksamivihikute raha, helistada Golden­Dragonisse, uurida Solarise piletihindu, küsida Mulgi Reisidelt hinnapakkumine, reklaamida Alavainu (poetess Ave Alavainu – toim) üritust, mõelda emakeelenädalale, valmistada ette loovtööd vabariigi aastapäeva aktuseks, teha proove.

Loetelu pole täielik, kuid annab siiski pildi, et õpetajatöö ei tähenda vaid klassiruumis olemist.

Viimase kohta arvavad küllap paljud minu kolleegid, et see on meie ameti parim ja huvitavaim osa, sest koduseid töötunde, lõputut punase pastaka kulutamist on liiga palju.

Kui tunnikontrollide ja kontrolltööde parandamisega on võimalik iga päev hakkama saada, siis mahukate kirjandite jaoks enam võhma ei jätku. Nende lugemiseks on vaja selget pead ja puhanud olemist ning seda saab endale lubada kahjuks vaid nädalavahetusel.

Nii juhtubki, et Markus Zusaki “Raamatuvaras”, mille mulle üks abiturient kätte surus ja tungivalt palus läbi lugeda, on ikka veel 67. lehekülje juures pooleli.



Tiiu Heldema

- Lõpetas 1990 Tartu ülikooli eesti keele ja kirjanduse eriala.

- Sellest ajast töötab Kärdla ühisgümnaasiumis.

- On õpetanud lapsi 5.–12. klassini, kuid viimase kümmekonna aasta jooksul on emakeeleõpe algastmes olnud klassiõpetajate kanda.

- Praegu õpetab koos teise kolleegiga 7.–12. klassi õpilasi. Sel õppeaastal on tal kaheksas, üheksas, kaks kümnendat ja kaks kaheteistkümnendat klassi.

- Nädala tunnikoormuseks kuni küpsuseksamini 28 tundi.

- Välja arvatud üks puhkeaasta, on ta alati olnud klassijuhataja. Praegu on 8.a klassi juhataja, seal õpib 17 poissi ja 8 tüdrukut.

- On kooli ning maakondliku ainekoondise juht. Esimese töökoormust kompenseerib koormusnormist maha võetud tund, teine töö põhineb ainult isiklikul initsiatiivil, vabatahtlikkusel ja töörõõmul.

- Tal on vanemõpetaja ametijärk.