Õpetaja Tiina Janno kutsub nii rõõmu kui muret jagama
Detsembrialguse päev on kui kitsas hall pilu kahe pimeduse vahel. Lühike päevatee kaob pea märkamatult öösse. Mõnda aega maailma valgustanud lumi on haihtunud kui unenägu. Seetõttu on lähenevate jõulude ootus eriti kõrgel.
Audru kirikuõpetajal Tiina Jannol tuleb töökohta jõudmiseks päevast päeva võtta rataste alla neljakilomeetrine teekond. Just selline vahemaa eraldab kohaliku kooli õpetajatemaja Audru Püha Risti kirikust. Aukartustäratav kaugus sedavõrd väikese paiga kohta.
Audru esimene naisõpetaja
Nais-kirikuõpetaja pole Eestis enam ammu mingi haruldane nähtus. 1967. aasta 16. novembril ordineeriti Pindi koguduse õpetajaks teerajaja Laine Villenthal. Praeguseks on iga kümnes Eesti kirikuõpetaja naine. Ühtekokku on neid meil juba paarkümmend. Ning diskussioonid selle üle, kas naise koht ikka on kantslis, on vähemalt väljaspool kirikuringkondi olemata jäänud.
Tiina Janno on teinud kirikutööd juba paarkümmend aastat, aga Audrus on ta muidugi esimene naisõpetaja. Enne oli Audrus õpetajaks hilisem EELK Usuteaduse Instituudi rektor Allan Kährik.
"Mind on siin väga hästi vastu võetud," ütleb Janno. "Paremat poleks osanud soovidagi."
Ametisse õnnistati ta 2004. aasta 17. aprillil. "Olen seda tüüpi inimene, kes tavaliselt asju suure hurraaga alustab. Rutiin ja probleemid tulevad ajapikku. Aga alustamisenergiast mul puudu ei jää. Mitte mingisuguseid raskusi algul igatahes ei tundnud. Need on alles tasapisi mulle avanenud."
Koguduse hingekirjas on praegu paarsada inimest, liikmeannetusi maksab neist pisut alla saja. Kirikus ja armulaual käijaid on viiekümne ümber. "Tüüpiline väike Eesti maakogudus," võtab Tiina Janno statistika kokku.
Aga Audru vald pole sugugi väike, siin on üle 5000 asuka, kusjuures paljud on päris uued tulijad. "Arvatakse, et vaid iga kümnes inimene on Audrus sündinud. Taasiseseisvusajal on Pärnu lähistele kerkinud uusi elamurajoone."
Et uustulnukate elu on suundunud põhiliselt Pärnu, teeb õpetajale muret. "Inimeste vaba aeg on seotud Pärnuga, töökoht on Pärnus, lapsed käivad seal koolis. Siia tullakse põhiliselt magama. Omavahel kokku saada on päris raske."
Nagu Tiina Janno mäletab, toimus tema esimene tutvumine kohalikega muuseumis. "Küsisin teed ja mind kutsuti kohvi jooma. Nende hulgas oli ka koguduseliikmeid." Nüüdseks on tutvusringkond tasapisi üsna suureks paisunud. Kiriklike talituste kaudu, kooli kaudu...
Kas Saaremaalt Leisist pärit Tiina Janno tunneb ka mingit vahet kodusaare ja Audru kandi inimeste vahel? "Inimesed on igal pool ühesugused. Sellist väga värvikat vahet ei leiagi," kõlab vastuseks. Ta lisab veel, et on selliseidki saarlasi, kes ütlevad, et "meitel on see kõikse parem", ja kui on praamiga üle mere sõitnud, siis muule ei mõtlegi, kuidas tagasi saada. Teised olla jälle meresõitja tüüpi, keda huvitab maailm.
Põlissaarlased on Tiina Janno emapoolsed vanemad. Isapoolsed on Paidest ja Viljandist. "Suguvõsa uuringuid on teinud minu vend Jaan. Vend on mul teadlane, tehnikaülikooli professor."
Kui koduigatsus talumatuks muutub, on Audru kirikuõpetajal Virtsu praamile vaid tunni aja tee. "See on selline koht, kust pääseb liikuma."
Kas Audru on paik, kuhu Tiina Janno plaanib jääda pikemaks ajaks, võib-olla alatiseks, või läheks ta mujale, kui vaid parem pakkumine tuleks? "Igale päevale piisab tema vaevast," vastab naine diplomaatlikult. Ja lisab: "Inimene mõtleb, jumal juhib. Eks neid äramineku mõtteid on ka olnud. Vahel, kui tööd on kole palju, mõtled ikka, et... Aga kui saad puhata, läheb see üle."
Tööst puudust ei tule
Peale Audru teenib Tiina Janno veel teistki kogudust - Tõstamaa oma. Audrus on jumalateenistus iga pühapäev, Tõstamaal vaid paar korda kuus. "See on nii väike kogudus, kes pole vist suutelinegi omale õpetajat palkama."
Siit läheb jutt Eesti praegusele valude valule - tasapisi, ent kindlalt tühjenevatele maapiirkondadele. Kaovad koolid, kaovad kauplused, kaob post ja kaovad bussid, kaob kogudus - elu saab otsa. Mis saab vanadest ja väärikatest kirikuhoonetest siis, kui need enam kasutust ei leia? Aga - mis saab nii kogu meie rahvast?
Jumalateenistusele eelnevad sel sügisel igal pühapäeval tunnid leerilastega. "Need on enamasti noored inimesed, osa neist käib veel keskkoolis, osal on juba oma pere. Ent on ka vanemaid inimesi."
Pärast jumalateenistust kogunevad Tiina ja tema abilise käe alla pühapäevakooli lapsed. "Õpime piiblilugu, meie-isapalvet, kristlikke pühasid ja tavasid, laule ja palveid. Lastel on alati ka midagi joonistada või meisterdada. See on neile nagu huvikool, kus nad näikse käivat hea meelega."
Nädalalõppudel lisanduvad veel mitmesugused talitused. "On matuseid, on ristimisi. Suvel laulatusi. Ning nädala sees tuleb tegelda kodukülastuste ning kiriku praktiliste asjadega. Mõistagi on mul selleks ka abilisi, kuid maakoguduse vaimulikuna ei saa ma end neist probleemidest taandada."
Peale kõige selle õpetab Tiina Janno kohalikus huvikoolis kitarrimängu. "Mul on praegu kaheksa õpilast, kellega kaks päeva nädalas tegelda tuleb."
Ent seegi pole kõik! Õpetaja Janno on õppejõud usuteaduse instituudis.
Puhkpilliorkester kirikutornis
Väga tähtsaks peab Audru õpetaja hingehooldustööd ehk nende inimeste aitamist, kes on oma eluga mitmel põhjusel ummikusse jooksnud. "Tahaksin, et seda tööd oleks isegi rohkem. Eestlane püüab viimse võimaluseni kõik endasse jätta."
Kas majandussurutis on tasapisi ka kirikuõpetajani jõudnud? "On jõudnud inimeste kaudu, kes oma töökoha kaotanud või kardavad tööst ilma jääda. See võib kujuneda tõeliseks väljakutseks kirikule - kas oleme valmis neid inimesi aitama... Elu on näidanud, et raskematel aegadel on inimesed kirikut otsinud ja selle ka leidnud."
Kuigi kirik meenub eelkõige jõulude ajal, siis jõulupühad polegi õpetaja Janno sõnul kirikupühade hulgas kõige tähtsamad. "Vaikne nädal, suur reede ja ülestõusmispühad on isegi kaalukamad."
Ometi on jõulupühade ajal rahvast nii palju koos, et Tiina Janno on kaalunud ka lisateenistuste pidamise võimalust. "Eelmisel aastal oli meie parkimisplats nii täis, et Tõstamaalt teenistuselt tulnuna ma oma autole enam paika ei leidnudki! Toreda traditsioonina mängib meil jõuluõhtul kirikutornis puhkpilliorkester. Luugid tehakse lahti ja pool tundi enne jumalateenistuse algust kõlavad Audru kohal pidulikud puhkpillihelid."
Mõnus tava on ka Audru keskkooli õpilaste jõulukontsert.
Kontserdi ajaks saabub kirikusse ka pühade peamine rekvisiit - suur jõulukuusk. "Päkapikke me kirikusse ei lase, aga kuusk on küll," ütleb Tiina Janno.
"Pühade-eelne koormus on selline meeldiv koormus. Mina kuulun nende inimeste hulka, keda pimedal ajal kipub depressioon ründama. Kui on toimetamist ja tegemist ning tunned, et sind vajatakse, tuleb optimism jälle tagasi. Inimeste eest ei tohi peitu pugeda. Nad on olemas ja annavad sulle väga palju vastu."
Tiina Janno ei saa kiitmata jätta koguduse tublisid noori, tänu kellele on majandamisega ka rasketel aegadel hakkama saadud.
Teeliste kirik
Audru kiriku uhkuseks on arboreetum, aed, milletaolist pole ühegi teise Eesti kiriku ümber ega leia võrdset ka kogu Pärnumaal.
Kolmel hektaril laiuva pargi rajas metsandusasjatundja, sügavalt usklik ja kirikule pühendunud Raimond Erik Prentsel (1927-1996). Siin kasvab 268 liiki puid, millest 238 on võõramaist päritolu. Huviline ja pühendatu leiab siit ka tõelisi haruldusi: Fraseri nulu, tähkvahtra, varimagnoolia, ameerika pärna ja jaapani jalaka.
Osa alast hoiab korras kogudus, osa on võtnud oma hooleks vald. Küsimuse peale suhetest vallaga jääb Tiina Janno mõttesse. "Alati võiks paremat loota. Kuid mingil juhul pole need suhted negatiivset laadi."
Kirikuhoones, muidu kaunis ja suursuguses, laiutab nähtamatu võõrana Eestimaa kirikute tavaline külaline - külm. Paratamatult tekib küsimus, kui paljud jäävad kirikust eemale just selle, esmapilgul ehk teisejärgulise probleemi pärast. Tiina Janno möönab, et suviti käib küll rohkem rahvast, ent mitte nii palju, et külma mõju ka ülehinnata maksaks.
Audru kirik on sees ka üle-eestilises oikumeenilises projektis "Teeliste kirikud". See tähendab, et teatud päevadel läbi suvekuude on kiriku uksed kõigile avatud. "Ning rahvast käib, mitte murdu, aga ikkagi."
Mida peab Audru õpetaja Tiina Janno vajalikuks jõulusõnumina inimestele edastada?
"See on ikka üks ja seesama - suur Jumal on oma poja läkitanud maailma ning ta on sündinud inimlapsena siia. See on sündmus, mis räägib Jumala armastusest ja hoolivusest inimese vastu."
