Õpetajad valmis streiki alustama
Mõne õpetaja peas liikus enne Toompeale tulekut plaan tulla kohale oma vana palituga. Et las siis saksad Riigikodu rõdult vaadata, kuidas õpetajatel läbi tuleb ajada.
See plaan jäi aga katki ja ega rõdult peale fotograafide kedagi vaatamas olnudki.
Õpetajad keskendusid plakatite meisterdamisele, mis sõnumi selgelt edasi pidid andma. Tulemuseks oli viimaste aastate plakatirohkeim protestiaktsioon Toompeal.
“See on mu elu esimene meeleavaldus üldse,” tunnistas suure lehepoogna selga riputanud Vääna kooli inglise keele õpetaja Anu Kihulane. “Tulin, sest tundsin, et peame midagi tegema ja praegune olukord on muutunud võimatuks. Mu oma lapsed nöögivad mind juba ammu, küsides, kuhu ma õieti oma kahe kõrgharidusega olen jõudnud.”
Samas koolis esimest aastat ja oma elus üldse esimest veerandit klassiõpetajana töötav Merily Piht arvas, et pärast kasina tudengielu lõppu ei anna õpetajapalk tunda – vahet nagu polegi.
Mehed külakorda laenuks
TLÜ Haapsalu kolledži õpetajakoolituse lektor Sirje Piht näeb oma töös selgelt kitsaskohti, mis algavad tasustamisest. “Meie, kes me koolitame tulevasi õpetajaid, seisame küsimuse ees, mis väega me meelitame noored kooli, mis väega nad sinna jäävad,” tõi ta välja.
Pihti süda valutab väga noore õpetaja pärast, kes läheb kooli palgaga 608 eurot. “Arvestades töö raskust, on see olukord naeruväärne,” hindab ta.
Lisaks mõistliku konkurentsi tekkele muudaks suurem palganumber tugevat kreeni – lõviosa õpetajatest on Eestis naised.
Saaremaalt protestima saabunud sajapealise õpetajateväe hulgaski oli vaid kaks meest. Kuressaare Vanalinna kooli õpetaja Mare Meisterson ütles, et praegu läheb üsna täppi mõttetera, mille järgi õpetajaamet on rikaste meeste naiste hobi.
Nende koolis töötab lisaks direktorile veel üks meesõpetaja, paari laenatakse reaalainete õpetamiseks teistest koolidest.
Saaremaa Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Signe Ratas ütles, et olukorras, kus töökoormus uue õppekavaga seoses on tuntavalt kasvanud ning pole korralikke õpikuidki, on üleüldse raske uusi inimesi õpetajatöö juurde meelitada.
“Ükski noor ei taha selle palga eest niisugusele tööle tulla,” tõdes ta. “Kui enne valimisi räägitakse, kui väärtuslikud me oleme ja siis jäävadki need ainult sõnadeks, on see näkku sülitamine!”
Kuressaare Vanalinna kooli saksa keele õpetaja Anne Noot lisas, et praeguseks on jõutud olukorda, kus õpetajad on valmis reaalselt streiki alustama.
“See on põhimõtteline küsimus,” nentis ta. “Asi pole ainult palgas, vaid hariduse väärtustamises, koolide rahastamises ja uues põlvkonnas, kes peab samuti saama korraliku hariduse ja seda alates lasteaiast.”
Kuna palgamure puudutab teravalt ka lasteaednikke, oli neidki üsna ohtralt plakatitega Toompeal näha.
Sirje Teesalu Viljandi Midrimaa lasteaiast ütles, et peale õpetajate töötab lasteaias veel hulk inimesi, kelle palganumbrid on imepisikesed.
“Lasteaia õpetajaabi palk on ainult 380 eurot, kujutate seda ette?” küsis ta.
Ühiskonnas peab olema midagi väga-väga valesti, kui konflikte maandama ja lahendama harjunud õpetajad tänavale tulevad, leiab plakatiga “Ministrile õpetaja palk!” väljas olnud Audru keskkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Anita Uibu.
“Riigikogulased elavad mugavat elu oma ettekujutuste roosas mullis ja arvavad, et nad on kõige targemad, mis ise juba näitab suurt rumalust!”
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik ütles, et meeleavalduse ühtegi teksti ei kirjutatud ette – kõik tuli otse osalejate südamest.
Tugevuseks oli siirus
Ürituse lõpus andsid haridustöötajad üle pöördumise nõudmisega tõsta õpetajate töötasu alammäärasid alates 1. jaanuarist 2012 vähemalt 20% ning näha selleks ette 2012. aasta riigieelarves vajalikud summad.
Riigikogu poolt võttis pöördumise vastu Ene Ergma, valitsus oma esindajat kohale ei saatnud. “Panime selle siis lihtsalt Stenbocki maja postkasti, kirjaoskajad inimesed, küll nad selle sealt kätte saavad,” märkis Rondik.
Rondiku sõnul ei saa nii, et kui vill on maha aetud, lastakse ka nahk üle kõrvade tõmmata –ühtsuse tajumine on õpetajatele edasi võitlemiseks hädavajalik.
Valik loosungeid Toompealt
- Eesti õpetajale vähemalt Kreeka õpetajaga võrdne palk – olgem solidaarsed!
- Õpetajad – Riigikogu kuldsponsor!
- Lõpp säästuharidusele!
- Õpetaja pole seniilne – ta mäletab poliitikute lubadusi!
- Eesti Euroopa viie vaesema riigi hulka – siis on õpetaja palk konkurentsivõimeline!
- Otsin rikast meest – tahan olla õpetaja!
- Õpetaja pole tola!
Allikas: Maaleht
