Õpetajate palk paigal, eelised kadunud

 (7)
Õpetajate palk paigal, eelised kadunud
Koolijuhid Olev Saluveer ja Tarmo Kerstna.Foto: Raivo Tasso

Ülenurme gümnaasiumi endine ja praegune direktor võrdlevad õpetajate palka, kohustusi ja eelised praegusel ning nõukogude ajal.

“Viiendat aastat pole õpetajate palgad üldse muutunud,” alustab Tartu külje all asuva Ülenurme gümnaasiumi direktor Olev Saluveer.

Veelgi enam. “Kõik ministrid on lubanud, et viime õpetaja palga Eesti keskmise tasemele, aga pole seda teinud. Iga ministriga tuleb uusi asju peale, aga varasemad jäävad poolikuks. See tekitab ebakindlust.”

Direktori sõnul on Eesti keskmine palk pedagoogi omast palju ette jõudnud. “Õpetajate palgad jäävad järjest allapoole,” tõdeb Saluveer. “Hinnad kasvavad, raske on toime tulla. Kui õpetajal on aga rahalisi raskusi, kannatab õpetamise kvaliteet.”

Praegu saab täiskoormusega töötav õpetaja palka 644 eurot, sellest lähevad maha maksud.

Põhjustest, miks õpetajate palk viis aastat ühe koha peal on seisnud, on temal ja Ülenurme gümnaasiumi (toona keskkooli) rajajal Tarmo Kerstnal aga eri vastus.

“Riigil pole raha,” ütleb direktor Saluveer.

“Haridus ei ole Eesti riigile prioriteet!” lajatab enne Saluveeri 18 aastat seda kooli juhtinud Kerstna.

Nüüd on ta pensionil ega pea oma sõnu liigselt valima. “Prioriteet on haridus ainult sõnades. Ma ei teagi, mis on nende prioriteet.”

“Äkki Kreeka õpetaja?” – “Nad ei ütle seda välja!” põrutab Kerstna.

Kuidas Vene ajal oli...

Küsimusele, miks pensionäridele anti natuke raha juurde, õpetajatele aga mitte, on gümnaasiumi praegusel direktoril vastus olemas. “Seal on süsteem,” lausub ta. “Hariduses selline süsteem puudub. Meil ei ole hariduse pikka arengukava, millest kinni peetaks.”

Ka Vene ajal polnud õpetaja palk kuigi suur, aga iga viie aasta järel oli palgatõus tagatud, kinnitab kauaaegne koolidirektor Kerstna. “Ka praegu peaks nii olema.”

Legendaarne koolijuht tuletab vanu aegu meelsasti ­meelde.

“Maaõpetajal olid boonused – tasuta korter, tasuta küte ja elekter,” meenutas ta. “Eesti Vabariik võttis need ära nii nagu KGB töötajateltki.”

Kool oli omal ajal kohaliku majandi üks visiitkaarte. “Osa maakoole oli väga heas seisus, majandist tulid ka õpetajate lisatasud. Ülenurmel oli 20 korteriga õpetajate maja,” kirjeldab Kerstna.

Endise direktori sõnul poleks ilma majandita Ülenurmele keskkool kerkinudki.

“See oli majandi prestiiži küsimus,” rõhutab Kerstna. “Meie kool on Moskva rahadega ehitatud. Direktor Kalju Roosvee lõi rahad välja.”

Plusside rida 32 aastat eri koole juhtinud mehe mälestustes aga jätkub.

“Maaõpilased olid tol ajal mõistlikumad,” meenutab Kerstna. “Probleeme õpilastega oli vähem. Siis oli lapsevanem õpetajaga ühes leeris. Nüüd enam ei ole.”

“Tarmo, sa paned natuke pada,” sekkub direktor Saluveer.

“Ei pane,” raiub vana koolipapa.

“Sinu ajal oli kolmapäev karistuspäev!” jätkab Saluveer. “Siis sa võtsid vanemad letti.”

“Kutsusin isad välja,” seletab Kerstna. “Siis olid isad olemas. Ja tulid. Aga nüüd...”

Volinik Kalle Küttis

Vana koolipapa puhkeb ootamatult naerma.

“Praegu on täpselt samasugune olukord nagu kolhooside loomise ajal,” põrutab staažikas koolijuht käimasolevat reformi iseloomustades. “Esiteks vabatahtlikult, pärast sundides. Kui ei lähe, paneme neljakordse maksu peale.”

Hoogu sattudes jõuab ta veelgi kaugemale.

“Kui olid juba kolhoosis, tuli kevadkülvivolinik. Nüüd on voliniku nimi Kalle Küttis (haridusministeeriumi asekantsler – toim). Kui te, sunnikud, vabatahtlikult ei taha, võtame rahad lahku – need on gümnaasiumi, need põhikooli rahad.”

Kevadkülvi põhjus on aga järgmine: “Tõnis Lukas ja IRL võtsid vastu otsuse, et lahutame põhikooli gümnaasiumist. Nüüd viivad seda jäärapäiselt ellu,” võtab Kerstna kokku.

Samas ei saa vastu sõdida, vaid tuleb lahendusi leida.

“Maal peaks olema paindlik,” seletab direktor Saluveer. “Suured puhtad kolme paralleeliga gümnaasiumid sobivad suurtesse linnadesse.”

Mõlemad mehed kinnitavad aga, et gümnaasiumi lahutamisega põhikoolist antakse tõsine mats ka põhikoolile – väikese koormusega aineõpetajaid põhikooli ei leia.

Väike, aga kindel

Direktor Saluveer püüab õpetaja näruse palga kõrval tema ametis ka midagi head näha.

“Saab küll vähe, aga kindlalt tuleb,” ütleb ta. “Ning kui õhkkond on hea, kui õpetaja tahab hommikul kooli tulla, siis on kõik ju hästi.”

Loe veel

Veel leiab Saluveer, et õpetajat võiks võtta kui normaalset inimest. “Teda tuleb rohkem usaldada. Vähem kõiksugu ettekirjutusi teha. Eesti riigis usaldatakse õpetajat vähe.”

“Aga tuhandeeurone palk?”

“Kui tahetakse, siis on,” ütleb Tarmo Kerstna

“Kindlasti on see reaalne,” nõustub direktor Saluveer. “Küsimus on, mis aastal...”

“Õpetaja on stressis,” väidab Tarmo Kerstna.

Muidki muresid raputab 32 aastat koole juhtinud mees nagu käisest.

“Meil rõhutatakse, et õpetaja peab olema psühholoog,” jutustab Kerstna. “Ministeeriumi ametnikud ei teagi, mis asi on psühholoogia. Õpetajad on ise pidevas stressis. Lapsevanemad samuti. Nad on teadmatuses, mis saab edasi.”

Täna hinnatakse asju Kerstna sõnul nii, homme naa.

“Räägitakse, et maakool on sant kool, seal kvaliteetset haridust ei saa, ainus võimalus on linnas,” räägib ta. “Samas pole teada, kas üks või teine gümnaasium pannakse kinni või ei.”

Kõigele lisaks pole pedagoogi tasu kooskõlas töö intensiivsusega.

Aega kulub, aga tasu?

“See on küll õige,” nõustub tasu küsimuses Kerstnaga tema mantlipärija Olev Saluveer. “Ja pabereid on palju rohkem kui enne Eesti Vabariiki. Nendega tegelemine võtab aega.”

E-kooli peab Saluveer küll heaks asjaks – õpetaja saab vanematega ka selle kaudu suhelda – aga see võtab jälle aega.

Ning veel üks näide. Ülenurmel on pea igas klassis interneti kasutamise võimalus.

“See annab õpetajale läbi dataprojektori hästi palju võimalusi, samas nõuab rohkem ettevalmistusaega,” tõdeb direktor.

Lisaks veel arenguvestlused. “Hea asi, aga võtab aega. Väsinud õpetaja ei saa olla hea õpetaja.”

Nüüdseks on Ülenurme gümnaasiumi õpetajate kannatus katkenud.

“Streik on äärmuslik vahend,” ütleb direktor Saluveer. “Aga kuidagi tuleb endast märku anda.”

Ülenurme õpetajad peatavad töö kaheks päevaks, 7. ja 8. märtsiks. Kooli 49 õpetajast streigib 45.

Üks mees, Urmas Tensing, tahaks siiski streikida lausa kolmel päeval.

“Palju lihtsam on olla kaitseväes kui õpetaja,” jutustab kolonelleitnandist füüsikaõpetaja. “Kaitseväes on kindel käsuliin, kui ei täida, tuleb karistus. Koolis ei ole õpilastel mingit vastutust. Ma ei tea, mis neist lastest saab, kes ei taha mitte millegi eest vastutada.”



Olev Saluveer

- Tartu teeninduskooli direktor 1984–2002

- Ülenurme gümnaasiumi direktor 2002–...


Tarmo Kerstna

- Mart Reiniku kooli direktor 1970–1984

- Ülenurme keskkooli direktor 1984–2002

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare