Õpilased kaovad tasapisi häärbereist

 (7)
Õpilased kaovad tasapisi häärbereist
Kärstna mõisakooli lapsed (vasakult) Tein Kaurov (4. kl), Kristjan Hanni (2. kl), Annabel Kõva (5. kl), Reila Sõrmus (4. kl), Ander Luik (6. kl), Raneli Sõrmus (5. kl), Jene Kaurov (6. kl) ja Devin Mirka (5. kl).Foto: Raivo Tasso

Õpilaste arvu kiire vähenemine mõisakoolides sunnib omavalitsusi pingsalt nuputama, kuidas neid väärikaid ja suuri hooneid ülal pidada.

Suursuguses ja avaras Kärstna mõisahoones Viljandimaal Tarvastu vallas kuuleb laste kilkeid aina vähem.

Sealses koolis õpib kõigest 14 last − seitse poissi ja seitse tüdrukut. Nii väike pole ses mõisa peahoones, kus lapsi haritud 1924. aastast saadik, koolipere veel kunagi olnud.

“Väike kool on hea, rahulik õppida, suuremasse me küll ei taha,” hõikavad klassiõed Annabel Kõva ja Raneli Sõrmus, kes viiendat talve pinki nühivad.

Ent kooli direktor Anu Roht nii muretu pole. Kui Annabel ja Raneli saavad oma kooliaja koduses Kärstnas lõpuni käia, siis teadmata on, kas teise klassi ühel poisil ja ühel tüdrukul see enam õnnestub.

Esimest klassi aga tänavu koolis polegi. Esimest korda. Lapsi lihtsalt polnud.

Mullu lõpetas viimane
9. klass. Nüüd on lõpuklassiks kuues. “Kui 1997 koolijuhiks sain, oli meil 163 õpilast, kümme aastat hiljem täpselt 100 vähem, läinud kevadel, enne kuueklassiliseks muutumist, vaid 37,” iseloomustab Roht laste arvu drastilist kahanemist.

Kuivab, aina kuivab

Veel kolme aasta eest oldi Kärstna koolis ja seda pidavas Tarvastu vallas tükk maad optimistlikumad. See kajastub kas või 2010. a vastu võetud arengukavas, milles prognoositi, et praegusel õppeaastal õpib Kärstnas kuue klassi peale 24 last ja viie aasta pärast kogunisti 34.

“Elu näitas, et kooli kuue-klassiliseks muutudes viis osa vanemaid oma lapsed meilt Mustlasse või Viljandisse, kümmekond last,” tõdeb Roht.

Just liitklassid peletavad. Kärstnasse on jäänud kõigest kaks klassikomplekti, koos on viies ja kuues ning ülejäänud nooremad klassid.

Kokku kuivanud on ka õpetajaskond. Kuigi palgalehel kirjas seitse pedagoogi, on ametikohti õpilaste arvust lähtuvalt praegu ette nähtud vaid 2,62. Ainsana on täiskohaga ametis direktor, mitmel õpetajal ei tule isegi poolt koormust. Aasta eest oli veel 15 õpetajat, siis rahastas vald omalt poolt 1,4 ametikohta. Tänavu enam mitte.

“Eelmine aasta oli väga raske, tuli valusaid otsuseid vastu võtta, üheksale inimesele pidin andma koondamisteate, mis maal on ütlemata tõsine probleem,” tunnistab koolijuht.

Esimesse klassi on Kärstnasse sügisel heal juhul tulemas kolm last. Lõpetajaid paistab eeloleval suvel neli. Õpilaste arvu vähenemisega läheb ka mõisakooli ülalpidamine Tarvastu vallale aina kulukamaks.

Et kuidagi toime tulla, liideti 2005 Kärstnas kooli ja lasteaia juhtimine ning 2009 toodi pisipõnnid kitsukesest korterist mõisahoonesse. Üherühmalises lasteaias on 17 mudilast.

Viimane piir läheneb

Lasteaia kolimine koolimajja oli muudatuste algus. Kuna läinud suvel paigutas vald mõisa ka kohaliku külaraamatukogu, tuli koolil kinni panna oma raamatukogu koos lugemissaaliga.

Detsembrist alates toimub ühes senises klassiruumis aga perearsti vastuvõtt, korra nädalas kolm tundi.

Läinud sügisest on koolimajas antud külarahva käsutusse mitu ruumi, kus nad saavad käia laulmas, tantsimas või võimlemas. Reedeõhtuti koguneb käsitööring.

“Tegelikult on küla juba kolinud meie majja, kujuneme vist külakeskuseks,” arutleb Roht, kes peab asjade käiku samas paratamatuks ja üsna loogiliseks.

Kaua püsib kool? Direktori sõnul on nad muretsenud selle üle vähemalt oma tosin aastat, mil lapsi hakkas järsult vähemaks jääma. “Oleme elanud õppeaasta korraga, sest selle keskel ei tehta kooliga midagi.”

Tarvastu vallavanem Alar Karu möönab, et mõisahoones asuva kooliga on neil ikka päris suured mured. Samasugused nagu teisegi vallas töötava mõisakooliga Suislepas, kus on kuue klassi peale jäänud 14 last. Lastest tühi on kolmas klass.

Suislepa mõisagi on toodud lasteaed ja raamatukogu.

Õpilaskoha tegevuskulu on tänavu mõlemas koolis üle 200 euro kuus, vald maksab kummalegi peale vähemalt paarkümmend tuhat eurot. “Mõisatega kaasneb suurem maa-ala, pargid ja alleed, mille hooldamine teeb nende pidamise tavakoolist kulukamaks,” räägib Karu.

Tarvastus on arutatud, et kõik lapsed võiksid käia vallakeskuses Mustlas asuvas gümnaasiumis. Seni on püütud aga väikseid koole alles hoida ja koos nendega ka ajaloolisi mõisahooneid. Pigem on loobutud külas mõnest väiksemast hoonest, et nende arvelt leiaks lastest tühjenev mõisahoone kasutust.

Loe veel

Kui Kärstna külla elu ikka alles jääb, võiks mõisa külakeskus tulla. Praeguseks on kooli püsimine piiri peal. “Oleme volikogus ja kooli arengukavas kokku leppinud, et koolis peab olema vähemalt
12 last,” kinnitab vallajuht.

Kui Kärstnas mahuvad pildi tegemiseks kõik õpilased mõisasaali sohva ja paari tugitooli peale, siis Lääne-Virumaal Väike-Maarja valla Kiltsi mõisas õppivad lapsed õnneks veel mitte.

Ent 30 aastaga on sealgi õpilaste arv üle kahe korra kukkunud, nüüdseks 56-le. Kuus ruumi mõisahoonest on kümmekond aastat lasteaia käes olnud.

Kiltsiski pole pääsetud liitklassidest, klassikomplekte on üheksa klassi peale kuus. Kuigi õpetajaid on palgalehel 16, on õpetajakohti seitse ja täiskohaga õpetajaid praegu neli.

“Meil on lausa loss, pinda ja õhku on laste kohta palju. Samas, ega vabu ruume palju ei olegi, meil on kabinetsüsteem,” selgitab Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets.

Ent maja ülalpidamiskulud üha kasvavad. Ainuüksi elekter kallines tänavu 30%. Nii on arutatud isegi maja ühe tiiva kinnipanekut, selle kütmata jätmist. Aga on leitud, et see pole otstarbekas.

“Siis poleks mõtet ka hiljutisel suurejoonelisel restaureerimisel, kütmata majaosa läheks hukka,” selgitab koolijuht.

Nimelt sai Kiltsi kool uue kuue. Seda tänu Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi eelmise perioodi (2004–2008) mõisakoolide programmist saadud toetusele, mida asjaosalised isekeskis ka Norra riigi abiks kutsuvad.

Kiltsi sai mõisahoone renoveerimiseks ja ruumide remondiks toona toetust 18 miljonit EEKi (1,16 miljonit eurot), valla omaosalus oli 3,2 miljonit EEKi (ligi 200 000 eurot).

“Sellesama Norra abi reeglites on kirjas, et meil peab püsima kool majas vähemalt kümme aastat,“ on direktor Leemets ühtaegu õnnelik nii ilusaks saanud koolimaja kui ka selle üle, et kooli kohal pole niipeagi sulge-
mishirmu.

Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla sõnul on mõisakool omavalitsusele ühtaegu nii õnn kui õnnetus. “Ise kaldun õnne suunas, ülalpidamiskulud on küll suuremad ja muinsuskaitselised piirangud veel lisaks, aga igale vallale on kordatehtud mõis ikkagi visiitkaardiks.”

Väikseimas neli last

Ühtekokku said Norra abiga (kokku 8,2 miljonit eurot) tuge kümme mõisakooli.

Teiste hulgas sai veidi üle 0,5 miljoni euro toetust ka praegune väikseim, Haanja vallas Rogosi mõisas tegutsev Ruusmäe kool. Tegelikult Ruusmäel oma kooli enam polegi, on Haanja kooli Ruusmäe õppehoone. Viie aasta eest jäi sinna kuus klassi, kahe aasta eest vaid kolm algklassi.

“Ruusmäel õpib kolme klassi peale kokku neli last, õigemini kahe klassi peale, sest esimeses lapsi ei ole,” võtab Haanja kooli direktor Urmas Veeroja hetkeseisu kokku.

Haanja vallavanema Juri Gotmansi sõnul peavad ka nemad Norra abi tingimuste kohaselt vähemalt 2019. aastani Rogosi mõisas kooli töös hoidma.

Ega kool seal palju ruume kasutagi, vaid üht klassi- ja üht arvutiruumi. Ülejäänu on hõivanud lasteaed, raamatukogu, rahvamaja. Kolmandik mõisast on ühe ettevõtja käsutuses, kes pakub majutus- ja toitlustusteenust. Rogosi mõisa tulevikku näebki vallavanem küla- ja ettevõtluskeskusena. Ja kuniks lapsi, ka algkoolina.

Õnne võib aga nautida Albu mõisakool Järvamaal, kus terve mõis on üksnes kooli ja 78 õpilase päralt. Kui Albu põhikoolis ongi üks liitklass (1.+4. klass), siis valla noorsootöö- ja haridusspetsialisti Egle Tiitsmaa sõnul peaks sügisest seegi kaduma, sest lapsi tuleb juurde.

“Me ei kujuta küll ette, et mõni teine asutus veel mõisas toimetaks, kool on ikkagi see kõige õigem,” arutleb Tiitsmaa.

Kooliga võimalus teenida

Mõisahoones asub ka Kõpu põhikool Viljandimaal, seda ülal pidava Kõpu valla juht Tõnu Kiviloo on ka MTÜ Eesti Mõisakoolide Ühenduse esimees.

Kõpus on õpilasi 57, mõisasse üürilisi pole võetud. “Mõisakool on omaette väärtus, küla keskus, ning selle pealt võib ka ürituste ja vastuvõttudega üht-teist teenida,” leiab Kiviloo.

Nii saab maja ülalpidamiskulusid natukegi katta, teisalt on õpetajatel ja õpilastelgi võimalus väikestviisi lisa teenida. Aktiivsemates mõisakoolides kasutatakse seda päris agaralt.

Kiviloo tunnistab, et tavalist koolikarpi on mõisakoolist alati lihtsam ja küllap ka odavam ülal pidada. “Aga mõisakoolide õpilastega on lihtsam koostööd teha, nende arusaamad elust on hoopis teised − ilus mõisamiljöö on neile hea jälje jätnud.”

Eestis tegutseb endistes mõisates 59 kooli. Ning raharing, mõnedel puhkudel ka lootusetusse investeerimine, läheb edasi.

6. veebruaril tutvustati Puurmani mõisakoolis Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi uue perioodi (2009−2014) mõisakoolide programmist toetuse taotlemist. Koolide korrastamiseks ja edendamiseks eraldatakse 4,51 miljonit eurot, millele lisandub taotlejate omaosalus.



KUS NAD ON

59 mõisakooli

Harjumaa: Vääna, Vasalemma, Kose-Uuemõisa (Kosejõe), Ruila, Uue-Harmi (Harmi), Aruküla, Pikavere

 Hiiumaa: Hiiu-Suuremõisa (Suuremõisa)

 Ida-Virumaa: Maidla, Illuka

 Jõgevamaa: Adavere, Puurmani, Luua

 Järvamaa: Albu, Aruküla (Koeru), Sargvere, Vodja, Peetri, Kabala, Koigi, Roosna-Alliku, Laupa, Väätsa, Särevere, Orina (Järva-Jaani)

 Läänemaa: Pürksi (Noarootsi), Vatla, Uuemõisa

 Lääne-Virumaa: Pruuna (Lehtse), Kiltsi, Vasta, Lasila, Mõdriku, Porkuni, Salla, Muuga, Vohnja, Põlula

 Põlvamaa: Mooste

 Pärnumaa: Tõstamaa, Kaelase

 Raplamaa: Sipa, Vana-Vigala, Valgu

 Valgamaa: Aakre, Kaagjärve, Hummuli, Palupera

 Viljandimaa: Suure-Kõpu (Kõpu), Olustvere, Kärstna, Lahmuse, Heimtali (Raudna), Suislepa, Pärsti, Vana-Võidu, Sürgavere

 Võrumaa: Rogosi (Ruusmäe), Viitina (Rõuge PK osa)

Särevere, Luua, Mõdriku ja Vana-Võidu mõisates tegutsevad kutsehariduskoolid, ülejäänutes üldhariduskoolid.



RAHASTUS

Mõisakoolide programmid

Euroopa Majanduspiirkonna mõisakoolide programmist ehk nn Norra riigi abi (I periood 2004–2008) kaudu said toetust 10 kooli: Kiltsi, Koigi, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Suure-Kõpu, Vasta ja Väätsa. Toetussumma kokku 8,23 mln eurot.

Tänavu avaneb uus periood (2009–2014), 4,51 mln eurot.

Programmi “Mõisakoolid 2012–2016“ rahastatakse riigieelarvest. Tänavu eraldatakse 137 999 eurot.

Allikas: mõisakoolide ühendus, kultuuriministeerium

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare