Kuna paljudel inimestel kipub tervis aastate jooksul käest ära minema, algatas ministrite nõukogu kaasaegse e-tervise projekti, mis aitab kõige uuemate infotehnoloogiliste lahenduste abil säilitada ka kõige haigemate inimeste e-tervise laitmatuna kuni elu lõpuni.

“Iga inimese elus on periood, kui tervis on veel täiesti korras” selgitas projekti kuraator, e-terviseminister Valdur Rindkere. “Tavaliselt lastakse aga see aeg mööda ning saabuvad päevad, kui tervis hakkab kaduma.”

Inimene võib kaotada hambad ja juuksed, vererõhk tõuseb, maks ja kõhunääre hakkavad jupsima, veresooned lupjuvad jne. Kõiki tervisehädasid pole lihtsalt võimalik loetleda.

Maailmas ainulaadse e-tervise projekti raames kaardistatakse veel hea tervise juures oleva patsiendi kõige olulisemad organid (aju, süda ja suuremad veresooned, kopsud, maks, olulisemad liigesed, lümfisüsteem, soolestik) maailma kõige kaasaegsemate skännerite ning röntgeniaparaatidega.

Parima ettevalmistusega välismaa IT-spetsialistide osalusel valmistatakse saadud andmete alusel tavalise inimese tervest organismist digitaalne organism (nn e-patsient), mis paigutatakse internetipõhiselt turvalisse e-tervise serverisse.

Serveri asukoht on salastatud, seega on tagatud salvestatud andmete säilimine pikkadeks aastateks.

Samuti on server kaitstud arvukate infotehnoloogiliste tulemüüride ning viirusetõrjeprogrammidega, mis välistavad igasugused ründed e-patsiendi e-tervise vastu ning kaitsevad seda erinevate viiruste eest.

Kui siis inimese elus jõuab kätte aeg, kui tema tervis hakkab nõrgenema, on tal võimalik otsekohe pöörduda e-tervise registri volitatud esindaja ning vastutava kasutaja poole, kes edastavad talle veebipõhised andmed just täpselt selle organi või elundkonna kohta, mis tal on haigeks jäänud.

Andmeid edastatakse internetipõhiselt ja neid on võimalik vastu võtta nii iPhone'i, iPade'i kui ka tavalise sülearvutiga.
Juurdepääs e-tervise serveri e-tervise registri e-patsiendi andmetele on tasuta.

HILLAR KLINTTON

innovatsiooniguru



KOKSTI

Kalevipojad,
jalad selga ja joostes!
Talendid koju.

A. ITSKOK



VILDE VAADE

ANTON VILDE

Ruum sai otsa

Ükspäev jooksid mu poole õed Tihedad ja kriiskasid: “Mardil sai ruum otsa! Appi!” Tohoh! Õed vadistasid, et vaevalt sai Mart hakata oma feisspuki kontole mõtteteri kirjutama, kui korraga sai seal ehk internetis ruum otsa.

Võtsin oma seitse asja ja kiirustasin koos Tihedatega Mardile appi. Ma ei ole selline, kes parastab ning ilgub teise inimese õnnetuse üle – kui ikka abi vaja, siis tuleb minna ja aidata.

Jõudsime Paldiski maanteele IRLi kontorisse, õnnetu Mart ootas seal ees. Teretasime, patsutasin talle sõbramehe poolest õlale. “Minulgi on nii juhtunud! Pea vastu!” ütlesin.

Viisin autoga Mardile kolm ruumi ruumi juurde. Nüüd peaks internetiga kõik jälle korras olema ning ruumi lahedalt käes olema.

Samas ütlen, et on ikka raske elu: kui vaesel inimesel saab enne kuu lõppu raha otsa, siis rikkal saab internetis ruum otsa. Aga hea, et mõistus pole otsa saanud.

Alles nüüd mõistsin, miks IRL pidas suurkogu Tallinnas suures ja mahukas Solarise keskuses. Eks ikka sellepärast, et kogemata jälle ruum otsa ei saa.

Nagu suurkogul kuulsin, on keskerakondlase Priit Toobali omastatud võõrad e-kirjad (Sõgedate külast) ning see, et Mardil internetis ruum otsa sai, omavahel seotud sündmused. Kuidas täpselt, see vajab veel kapol uurimist.

Olgu tervitatud Virtsu staarsularahaautomaat! Me teeme sinu kaitseks barrikaadid, me teeme sinu ümber ööpäevaringse mehitatud valve.

Katsugu vaid teisaldajad ööpimeduses tulla, sulle telgi peale visata ning punase kraana abil sind ära viia. Me ei luba seda, vajadusel kas või aheldame end sinu külge.

Aga näe, Toompea lossi jäetakse saadikutele, kel tõstetakse palka tihedamini, kui nad tööl jõuavad käia, sularahaautomaat alles. Kandideeri või Riigikokku, et iga kell sularaha saada.

Teen ettepaneku, et politseiautodes ei oleks mitte ainult kaardimakseterminal, vaid ka sularahaautomaat.

See oleks maainimesele kaks ühes teenus: saab kohe sündmuskohal trahvi ära maksta ning samas saab ka sularaha välja võtta, ilma et pätid selja taga pinnimiskoodile või rahale hammast ihuksid.



MUDA MIHKEL PAJATAB

Telekast tuleb peagi saade “Tantsi tagumik trimmi.” Pean kiirustama ja trimmeri ostma.

Töötlen Leida tagumiku enne trimmi, kui ta saatest teada saab. Muidu hakkab samuti sinna telerisse trügima. Eks taha Leidagi oma välimusega teistele silma paista.

Paljukest teda nüüd mehed vaatavad, aga naised – nemad töötlevad kõik suguõed oma terava pilguga pealaest jalatallani läbi. Ja kui välimuse juures mingitki viga märkavad, on terve küla klatšijuttu täis.

Kevadeks pean oma küljeluule nahkmantli muretsema. Hea oleks, kui saaks hanenahast, siis pole vihmavarju vaja.

Külas on tunda kerget paanikat, sest Luuavarre pangaautomaat viidi kõige rahaga minema. Mutid on mures – kõik nende säästud olla just selles aparaadis olnud. Nüüd on raha läinud ja kaevata pole kellelegi.

On pöördutud ka jumala poole, kuid senini tulutult. Viimane võimalus oleks minna verekoertega kapivedajaid taga ajama.

Ka Põhu Karla helistas politseisse ja teatas, et pidevalt rikutakse öörahu. Käib üks kõva paugutamine.

Operatiivgrupp tegi selgeks, et paugutajaks osutus pakane, kuid tema peatamiseks jääb politseil jõudu väheseks.



VAATAKS TÕTT


LENNART MERI:

“Eesti rahvusliku julgeoleku kõige suurem oht ei ole mitte relvastatud kallaletung mingisuguse kolmanda riigi poolt, vaid omaenda maavillane harimatu poliitik.”


Eesti Sõnumid, 4. mai 1995




TÕRRE PÕHJAST

Hiljutine uurimus näitab, et keskmisel lapsel on pigem mobiil kui raamat. Küllap ta seepärast keskmine ongi.

JIMMY FALLON



NÄPATUD NÄPUKAD

Pakume individuaal- ja gripireise Hiinasse.
Ostad traktori, saad kaasa suure valiku kisaseadmeid.
Tule suusakeskusse, loosime välja mäepuusakomplekti.
Üllata pühadepreemiaga oma töötajaid või kremeeri iseennast.

TIIA SOASEPP



AMET EI RIKU

Metallivaras unistas traatkarvalisest penist.
Linnuvaatleja oli emusemu.
Kokapoiss tuupis kastmevaheldust.
Poksija kukkus kehakeeles lobisema.
Allameetrimehel olid ülekilod.

ANDRES ÜLVISTE


AUSÕNA!

Varalise kahju hüvitamisel kehtib (VÕS § 127 lg 1) üldine kahju hüvitamise põhimõte, mille kohaselt on kahju hüvitamisel hüvitamis- ehk kompensatsioonifunktsioon.

Allikas: “Võrdse kohtlemise seadus. Käsiraamat”