Ornitoloogiaühing on ainus ametlik osapool, kes soovib linnujahile limiite

 (27)

Haned põllu kohal.
Haned põllu kohal.Foto: Raivo Tasso

Teisipäeval, 21. novembril peetud linnujahiteemalisel ümarlaual ja hilisematel aruteludel osalenud osapooltest ei toetanud keegi peale Eesti Ornitoloogiaühingu võimalikku lahendust, et jahiturismiga seotud probleemide lahendamiseks võiks rakendada päevalimiiti.

Ornitoloogiaühing leiab, et ebaeetilist linnujahti aitab kiiresti ja efektiivselt lõpetada vaid kütitud veelindudele päevalimiidi kehtestamine, mis võiks olla viis lindu päevas ühe jahimehe kohta. Teised arutelus osalenud, küll jahimeeste, keskkonnaasutuste või põllumeeste esindajad nõustuvad, et välismaised jahimehed tekitavad probleeme, kuid olukorda peaks lahendama teiste meetoditega. Jahi konkreetsema piiramise vastu räägib see, et jahilindude populatsioonid ja nende tekitatud kahjustuste hulk on kasvamas.

„Limiitidest kinnipidamist on väga keeruline kontrollida, näiteks saab kontrollile öelda, et saak on kamba peale igaühel vastavalt kvoodile. Selles osas ollakse väga leidlikud,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. „Limiidid panevad jahimehi salgama, kaob ülevaade kui palju veelinde kütitakse.”

Ornitoloogiaühingule limiidi seadmises vastanduvad osapooled pakkusid välja rea teisi variante jahiturismi ohjeldamiseks: linnujahti tuleb korraldada vaid nendele liikidele, kelle arvukus seda võimaldab; linnujahti tuleb suunata eelkõige aladele, kus on suuremad kahjustused; parandada tuleb ülevaadet selle kohta, kes jahituristidele jahti korraldavad ning vajadusel välja töötada jahipidamise korraldamise tingimused ning kaaluda välisriigist pärit jahimehele jahitunnistuse andmisel koolituse kohustuslikuks muutmist.

Seotud lood:

Ornitoloogiaühing vastab, et teiste osapoolte väljapakutud lahendused on pehmed, suurendavad avaliku sektori ja jahimeeste halduskoormust, kuid ei lahenda probleemi. Keskkonnaministri arvates tõstaks halduskoormust hoopis välismaiste jahimeeste pidev kontrollimine ning ennekõike tuleks tegeleda ennetusega ehk välismaiste jahimeeste teadlikkuse suurendamisega, mida saaks õiguslikult reguleerida.

Jahituriste käib Eestis aasta jooksul keskmiselt 3000, neist linnujahil 800. Ühel jahihooajal kütitakse Eestis üle 12 000 veelinnu, millest ligi 5000 on haned ja lagled. Eestis peatub rändel ligikaudu miljon hane ja lagle. Jahimeeste selts toob võrdluseks välja, et Soomes kütitakse aastas üle poole miljoni veelinnu.

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare