„Limiitidest kinnipidamist on väga keeruline kontrollida, näiteks saab kontrollile öelda, et saak on kamba peale igaühel vastavalt kvoodile. Selles osas ollakse väga leidlikud,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. „Limiidid panevad jahimehi salgama, kaob ülevaade kui palju veelinde kütitakse.”

Ornitoloogiaühingule limiidi seadmises vastanduvad osapooled pakkusid välja rea teisi variante jahiturismi ohjeldamiseks: linnujahti tuleb korraldada vaid nendele liikidele, kelle arvukus seda võimaldab; linnujahti tuleb suunata eelkõige aladele, kus on suuremad kahjustused; parandada tuleb ülevaadet selle kohta, kes jahituristidele jahti korraldavad ning vajadusel välja töötada jahipidamise korraldamise tingimused ning kaaluda välisriigist pärit jahimehele jahitunnistuse andmisel koolituse kohustuslikuks muutmist.

Ornitoloogiaühing vastab, et teiste osapoolte väljapakutud lahendused on pehmed, suurendavad avaliku sektori ja jahimeeste halduskoormust, kuid ei lahenda probleemi. Keskkonnaministri arvates tõstaks halduskoormust hoopis välismaiste jahimeeste pidev kontrollimine ning ennekõike tuleks tegeleda ennetusega ehk välismaiste jahimeeste teadlikkuse suurendamisega, mida saaks õiguslikult reguleerida.

Jahituriste käib Eestis aasta jooksul keskmiselt 3000, neist linnujahil 800. Ühel jahihooajal kütitakse Eestis üle 12 000 veelinnu, millest ligi 5000 on haned ja lagled. Eestis peatub rändel ligikaudu miljon hane ja lagle. Jahimeeste selts toob võrdluseks välja, et Soomes kütitakse aastas üle poole miljoni veelinnu.