Osa palgast makstakse jätkuvalt ümbrikus

Kuigi juba üle aasta kehtib tööandjatele kohustus töötajad töötajate registrisse kirja panna, vähendamaks ümbrikupalga saajate arvu, makstakse osa palgast siiski ümbrikus.

Pärast töötajate registri käivitumist mullu juulis, lisandus ametlikult tööturule üle 20 000 inimese (siit on maha arvatud esmakordselt tööturule sisenejad, nt üliõpilased jt), kes said möödunud aastal esmakordselt ametlikku töötasu. Üheksa kuu mõju maksulaekumisele oli hinnanguliselt 10,25 mln eurot.

Registreerimata töötajate arvu osakaal on langenud – kui mullu teisel poolaastal moodustasid registreerimata töötajad 10% kontrollitud isikutest, siis tänavu esimesel poolaastal on vastav osakaal 7,8%.

Võiks justkui rõõmustada, et töötajate register aitab ümbrikupalga välja juurida, kuid CV Keskuse hiljutisest küsitlusest selgus, et tänavu on osalise ümbrikupalga saajate osakaal kasvanud ligi kolm korda ehk mulluselt 7 protsendilt tänavu 20-ni. See tähendab, et seni “mustalt” palka saanud inimestele makstakse nüüd ametlikku palka, kuid see on miinimumpalga lähedane ja ülejäänu antakse ikka üle ümbrikus.

“Töötamise register tõi deklaratsioonidele küll töötajaid, kes varem võisid töötasu saada täies mahus illegaalselt, kuid jätkuv probleem on osalise ümbrikupalga (osa palka legaalselt ja osa illegaalselt) maksmine,” tõdes Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik.

Senine statistika näitab, et lisandunud töötajate keskmine palk jääb oluliselt alla kogu tegevusala keskmisele palgale. Näiteks ehituses oli keskmine palk 938 eurot, lisandunud töötajate keskmine sissetulek jääb aga 682 euro juurde. Jaekaubanduses oli see vahe 200 eurot ning hulgikaubanduses tervelt 400 eurot.

“Kõik osapooled, kellele me töötamise registriga lisandunud töötajate väljamaksete statistikat näitame, saavad aru, et selliste palkadega tegelikult tööjõudu ei värvata,” märkis Lemendik. “Seni kuni tööandjad või töötajad seda avalikult ei tunnista, jäävadki ametlikud palgatasemed paraku sinna, kus nad on. See teeb aga liiga neile, kes pingutavad ausalt äri ajada. Lisaks riigile on siin mõtteainet ka tarbijatele, tehingupartneritele jt, kas nad tahavad sellist tegevust toetada.”

Töötajatele tehtavate reaalsete väljamaksete tuvastamine on üha enam ka maksuhalduri fookuses. Eelmisel aastal viidi läbi 674 sellist kontrolli, millest lõpetati tulemusega 424 ja nendega määrati juurde makse või tehti deklaratsioonide parandusi 2,73 miljoni euro ulatuses.

Tänavu on augusti alguse seisuga vaatlusi tehtud 27 679 isiku kohta, kellest 2509 isikut ehk 9,1% olid registreerimata. Viimasel kahel kuul kontrollitud töötajates on registreerimata töötajate osakaal olnud alla 7 protsendi (juunis 6,7% ja juulis 5,8 %). Enim registreerimata töötajaid kogu kontrolliperioodi vältel on tuvastatud ehituse tegevusalal (824 töötajat), millele järgneb toidu- ja joogi serveerimine (375 töötajat) ning jaekaubandus (224 töötajat).